| ← Proverbs (24/31) → |
| 1. | Ära kadesta kurje inimesi ja ära ihalda olla nende juures, |
| 2. | sest nende süda kavatseb vägivalda ja nende huuled räägivad paha! |
| 3. | Tarkusega ehitatakse koda ja arukusega kinnitatakse, |
| 4. | tunnetusega täidetakse kambrid igasuguse kalli ja kauni varaga. |
| 5. | Tark mees on tugev ja teadja mees tugevdab oma jõudu. |
| 6. | Sest targal juhtimisel sa võid pidada sõda, ja võit on seal, kus on rohkesti nõuandjaid. |
| 7. | Tarkus on rumalale kõrge - ta ei tee väravas oma suud lahti. |
| 8. | Kes kavatseb kurja, seda hüütakse salasepitsejaks. |
| 9. | Meeletu tegu on patt ja pilkaja on inimeste meelest jäle. |
| 10. | Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene. |
| 11. | Päästa need, keda viiakse surma, ja peata, kes vanguvad tapmisele! |
| 12. | Kui sa ütled: 'Vaata, me ei teadnud seda', kas siis südamete läbikatsuja ei saa sellest aru? Su hinge hoidja teab seda ja tasub inimesele ta tegu mööda. |
| 13. | Söö, mu poeg, mett, sest see on hea, ja kärjemesi on su suulaele magus! |
| 14. | Tea, et nõnda on ka tarkus su hingele: kui sa selle leiad, siis on sul tulevik ja su lootus ei kao! |
| 15. | Ära varitse, õel, õige eluaset, ära hävita tema puhkepaika! |
| 16. | Sest õige langeb seitse korda ja tõuseb üles, aga õelad komistavad õnnetusse. |
| 17. | Ära tunne rõõmu oma vihamehe langusest ja ärgu hõisaku su süda, kui ta komistab, |
| 18. | et see ei oleks paha Issanda silmis, kui ta seda näeb, ja et ta ei pööraks oma viha tema pealt! |
| 19. | Ära ärritu kurjade pärast, ära kadesta õelaid, |
| 20. | sest kurjal ei ole tulevikku, õelate lamp kustub! |
| 21. | Mu poeg, karda Issandat ja kuningat, ära seltsi mässajatega, nendega, kes mõtlevad teisiti! |
| 22. | Sest äkitselt kerkib nendelt hukatus ja kes teab nende mõlema õnnetust? |
| 23. | Needki on tarkade sõnad: Erapoolikus kohtus ei ole hea. |
| 24. | Kes ütleb õelale: 'Sa oled õige', seda neavad inimesed, sajatavad rahvahulgad; |
| 25. | aga neil, kes noomivad, käib käsi hästi ning neile tuleb õnn ja õnnistus. |
| 26. | Õige vastus on otsekui suudlus huultele. |
| 27. | Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu, siis alles ehita enesele koda! |
| 28. | Ära ole põhjuseta tunnistajaks oma ligimese vastu, või tahad sa ometi petta oma huultega? |
| 29. | Ära ütle: 'Nõnda nagu tema tegi minule, nõnda teen mina temale, ma tasun mehele ta tegu mööda.' |
| 30. | Ma läksin mööda laisa põllust ja arutu inimese viinamäest, |
| 31. | ja vaata, see oli üleni kasvanud umbrohtu, selle pinda katsid nõgesed ja kiviaed oli maha kistud. |
| 32. | Kui ma seda nägin, siis panin südamesse, vaatasin ja võtsin õpetust: |
| 33. | veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega, |
| 34. | siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees. |
| ← Proverbs (24/31) → |