| ← Proverbs (23/31) → |
| 1. | Kui sa istud valitsejaga leiba võtma, siis pane hästi tähele, mis sul ees on, |
| 2. | ja pane nuga kõri juurde, kui sa oled himukas. |
| 3. | Ära ihalda tema maiuspalu, sest see on petlik leib! |
| 4. | Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust: |
| 5. | kui sa pöörad oma pilgu selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole. |
| 6. | Ära söö kadeda leiba ja ära ihalda tema maiuspalu, |
| 7. | sest ta on selline, kes arvestab oma hinges: 'Söö ja joo!' ütleb ta sulle, aga ta süda ei ole sinuga. |
| 8. | Sa pead söödud palukese välja oksendama ja su ilusad sõnad osutuvad raisatuks. |
| 9. | Ära räägi albi kuuldes, sest ta põlgab su mõistlikke sõnu! |
| 10. | Ära nihuta igivana piirimärki ja ära mine vaeslaste põldudele, |
| 11. | sest nende lunastaja on vägev, tema lahendab nende riiuasja sinu vastu! |
| 12. | Pööra oma süda õpetuse ja kõrvad tarkussõnade juurde! |
| 13. | Ära hoidu poissi karistamast: kui sa teda vitsaga peksad, siis tal ei tule surra! |
| 14. | Sa peksad teda küll vitsaga, aga päästad tema hinge põrgust. |
| 15. | Mu poeg! Kui su süda saab targaks, siis rõõmustab minugi süda |
| 16. | ja mu neerud hõiskavad, kui su huuled räägivad õigust. |
| 17. | Su süda ärgu kadestagu patuseid, vaid karda alati Issandat, |
| 18. | sest siis on sul tõesti tulevik ja su lootus ei kao. |
| 19. | Kuule, mu poeg, ja saa targaks ning juhi oma süda õigele teele! |
| 20. | Ära viibi veinijoojate ega lihaõgijate killas, |
| 21. | sest joodik ja õgija jäävad vaeseks ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse! |
| 22. | Kuule oma isa, kes sind on sigitanud, ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud! |
| 23. | Osta tõtt ja ära seda müü, osta tarkust, õpetust ja arukust! |
| 24. | Õiglase isa võib tõesti hõisata, kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda. |
| 25. | Olgu su isal ja emal rõõm, kes sinu on sünnitanud, hõisaku! |
| 26. | Anna, mu poeg, oma süda mulle ja su silmad tundku head meelt mu teest! |
| 27. | Sest hoor on sügav haud ja võõras naine on kitsas kaev. |
| 28. | Jah, ta varitseb otsekui röövel ja rohkendab truudusetuid inimeste seas. |
| 29. | Kellel on häda? Kellel on halb? Kellel on tüli? Kellel on kaebus? Kellel on haavad põhjuseta? Kellel on tuhmid silmad? |
| 30. | Neil, kes viibivad veini juures, kes lähevad maitsma segatud veini. |
| 31. | Ära vaata veini, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb, hõlpsasti sisse läheb: |
| 32. | see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik! |
| 33. | Su silmad näevad siis imelikke asju ja su süda räägib pöörasusi. |
| 34. | Sa nagu lamaksid keset merd ja magaksid masti tipus. |
| 35. | 'Mind löödi, aga ma ei saanud haiget, mind peksti, aga ma ei tundnudki! Millal ma ärkan? Ma tahan veelgi otsida sedasama.' |
| ← Proverbs (23/31) → |