← Proverbs (19/31) → |
1. | Parem vaene, kes elab vagaduses, kui see, kel valelikud huuled ja ise on alp. |
2. | Arutu agarus pole hea, ja kelle jalgadel on kiire, eksib ära. |
3. | Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Issanda vastu. |
4. | Varandus toob palju sõpru, aga vaene peab sõbrast lahkuma. |
5. | Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, ei pääse. |
6. | Paljud lipitsevad ülemuse ees ja andja sõbrad on kõik. |
7. | Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole. |
8. | Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne. |
9. | Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, hukkub. |
10. | Ei sobi albil nautida elu, veel vähem siis sulasel valitseda vürstide üle. |
11. | Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda. |
12. | Kuninga viha on nagu noore lõvi möirgamine, aga tema lembus on otsekui kaste rohu peal. |
13. | Alp poeg on oma isale õnnetuseks, ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine. |
14. | Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Issandalt. |
15. | Laiskus langetab sügavasse unne ja hooletu hing näeb nälga. |
16. | Kes peab käsku, hoiab oma hinge; kes sellest ei hooli, peab surema. |
17. | Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. |
18. | Karista oma poega, kuni veel on lootust, ja ära soovi tema surma! |
19. | Kelle viha on suur, peab kandma karistust, sest kui sa ta sellest vabastad, siis tuleb sul teha seda korduvalt. |
20. | Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem! |
21. | Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks. |
22. | Inimesele on kasuks ta heldus, ja parem on olla vaene kui valelik mees. |
23. | Issanda kartus on eluks: siis võib magada rahulikult, ilma et õnnetus tabaks. |
24. | Laisk pistab käe kaussi, aga ei vii tagasi suu juurde. |
25. | Peksa pilkajat, siis saab kohtlane targaks, ja manitse mõistlikku, siis ta saab teadlikuks! |
26. | Kes kohtleb halvasti oma isa, ajab ära oma ema, see on häbitu ja häbematu poeg. |
27. | Loobu, mu poeg, õpetust kuulmast, kui tahad eemale eksida tarkuse sõnadest! |
28. | Kõlvatu tunnistaja pilkab õigust ja õelate suu ajab välja nurjatust. |
29. | Pilkajate jaoks on valmis kohtuotsused ja alpide seljale hoobid. |
← Proverbs (19/31) → |