← Proverbs (18/31) → |
1. | Kes end eraldab, otsib, mida ta himustab; kõige jõuga tülitseb ta. |
2. | Albil pole head meelt arukusest, küll aga oma arvamuste avaldamisest. |
3. | Kui tuleb ülekohtune, tuleb ka põlgus ja koos häbiga teotus. |
4. | Sõnad mehe suust on sügav vesi, tarkuseallikas on vulisev oja. |
5. | Ei ole hea olla õela poolt, et õiget kohtus väärata. |
6. | Albi huuled toovad riidu ja tema suu kutsub lööke. |
7. | Albi suu on hukatuseks temale enesele ja ta huuled on püüdepaelaks ta hingele. |
8. | Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse. |
9. | Isegi see, kes oma töös on loid, on hävitaja vend. |
10. | Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju. |
11. | Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane. |
12. | Enne langust läheb inimese süda ülbeks, aga enne au on alandus. |
13. | Kui keegi vastab enne ärakuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi. |
14. | Mehine meel talub haigust, aga kes võiks kannatada rusutud vaimu? |
15. | Mõistliku süda hangib teadlikkust ja tarkade kõrv otsib teadmisi. |
16. | And avab inimesele tee ja viib teda suurte ette. |
17. | Oma riiuasjas on esimesel õigus, kuni tuleb teine ja teda läbi katsub. |
18. | Liisk lõpetab tülid ja otsustab vägevate vahel. |
19. | Petetud venda on raskem võita kui tugevat linna, ja tülid on otsekui kindluse riiv. |
20. | Oma suu viljast saab mehe kõht täis, ta küllastub oma huulte saagist. |
21. | Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja. |
22. | Kes leiab naise, leiab õnne ja saab Issanda hea meele osaliseks. |
23. | Kehv kõneleb anudes, aga rikas vastab karmilt. |
24. | On sõpru, kes üksteist maha löövad, aga mõni sõber on ustavam kui vend. |
← Proverbs (18/31) → |