← Proverbs (15/31) → |
1. | Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha. |
2. | Tarkade keel teeb tundmise heaks, aga alpide suu laseb voolata rumalust. |
3. | Issanda silmad on igas paigas, valvates kurje ja häid. |
4. | Keele mahedus on elupuu, aga selle valelikkus murrab vaimu. |
5. | Meeletu laidab oma isa õpetust, aga kes noomimist tähele paneb, teeb targasti. |
6. | Õige kojas on palju vara, aga õela saak jääb tarvitamata. |
7. | Tarkade huuled külvavad teadmisi, aga alpide süda ei tee nõnda. |
8. | Õelate ohver on Issandale jäle, aga õigete palve on temale meelepärane. |
9. | Õela tee on Issanda meelest jäle, aga ta armastab õigusenõudjat. |
10. | Rajalt lahkuja karistus on karm, noomimise vihkaja peab surema. |
11. | Surmavald ja kadupaik on lahti Issanda ees, saati siis inimlaste südamed. |
12. | Pilkaja ei armasta, et teda noomitakse, tarkade juurde ta ei lähe. |
13. | Rõõmus süda teeb näo rõõmsaks, aga südamevalus pekstakse vaim rusuks. |
14. | Mõistlik süda otsib tunnetust, aga alpide suu leiab toitu rumalusest. |
15. | Viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal südamel on alati pidu. |
16. | Parem pisut Issanda kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures. |
17. | Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine. |
18. | Raevutsev mees õhutab tüli, aga pikameelne vaigistab riidu. |
19. | Laisa tee on nagu kibuvitsahekk, aga õigete rada on sillutatud. |
20. | Tark poeg rõõmustab isa, aga alp inimene põlgab ema. |
21. | Rumalus on rõõmuks sellele, kel puudub aru, aga arukas mees käib otse. |
22. | Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga. |
23. | Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab vastata, ja sõna õigel ajal - küll see on hea. |
24. | Targal läheb elurada ülespidi, et ta pääseks põrgust, mis on all. |
25. | Issand kisub maha kõrkide koja, aga ta kinnitab lesknaise raja. |
26. | Kurjad kavatsused on Issandale jäledad, aga heatahtlikud sõnad on puhtad. |
27. | Kes ahnitseb kasu, jätab oma koja hooletusse, aga kes vihkab meelehead, jääb elama. |
28. | Õige süda mõtleb, mida vastata, aga õelate suu purskab kurjust. |
29. | Issand on õelatest kaugel, aga ta kuuleb õigete palveid. |
30. | Silmade särast rõõmustab süda, hea sõnum kosutab luid-liikmeid. |
31. | Kõrv, mis kuulab eluks vajalikku noomimist, jääb tarkade seltsi. |
32. | Kes ei hooli õpetusest, põlgab oma hinge, aga kes kuulab noomimist, saab targa südame. |
33. | Issanda kartus on tarkuse kool, aga enne au on alandus. |
← Proverbs (15/31) → |