| ← Matthew (22/28) → |
| 1. | Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema: |
| 2. | 'Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. |
| 3. | Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla. |
| 4. | Taas ta läkitas teisi sulaseid: 'Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!' |
| 5. | Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale, |
| 6. | mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära. |
| 7. | Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna. |
| 8. | Siis ta ütles oma sulastele: 'Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. |
| 9. | Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!' |
| 10. | Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi. |
| 11. | Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. |
| 12. | Ja ta ütles talle: 'Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?' Aga see ei saanud sõnagi suust. |
| 13. | Siis kuningas ütles teenijatele: 'Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!' Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. |
| 14. | Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.' |
| 15. | Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda. |
| 16. | Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: 'Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule. |
| 17. | Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?' |
| 18. | Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: 'Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad? |
| 19. | Näidake mulle maksuraha!' Nemad tõidki ta kätte teenari. |
| 20. | Ja ta küsis neilt: 'Kelle pilt ja kiri sellel on?' |
| 21. | Nad ütlesid temale: 'Keisri.' Siis ta ütles neile: 'Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!' |
| 22. | Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika. |
| 23. | Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt: |
| 24. | 'Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja soetama sugu vennale. |
| 25. | Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma vennale. |
| 26. | Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani. |
| 27. | Pärast kõiki suri see naine. |
| 28. | Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.' |
| 29. | Jeesus aga vastas neile: 'Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge. |
| 30. | Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas. |
| 31. | Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: |
| 32. | Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.' |
| 33. | Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest. |
| 34. | Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna. |
| 35. | Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates: |
| 36. | 'Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?' |
| 37. | Jeesus vastas talle: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! |
| 38. | See ongi suurim ja esimene käsk. |
| 39. | Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! |
| 40. | Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.' |
| 41. | Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt: |
| 42. | 'Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?' Nad ütlesid talle: 'Taaveti.' |
| 43. | Tema lausus neile: 'Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks: |
| 44. | Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!? |
| 45. | Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?' |
| 46. | Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda. |
| ← Matthew (22/28) → |