| ← Mark (5/16) → |
| 1. | Ja nad tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale. |
| 2. | Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene, |
| 3. | kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada, |
| 4. | sest meest oli küll korduvalt pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki kõik ahelad oma küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud teda taltsutada. |
| 5. | Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega. |
| 6. | Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette maha |
| 7. | ja kisendas valju häälega: 'Mis on mul sinuga asja, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind Jumala nimel, ära piina mind!' |
| 8. | Sest Jeesus ütles talle: 'Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!' |
| 9. | Ja Jeesus küsis temalt: 'Mis su nimi on?' Ja ta ütles talle: |
| 10. | 'Leegion on mu nimi, sest meid on palju.' Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt. |
| 11. | Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas. |
| 12. | Ja nad palusid teda: 'Saada meid sigadesse, et me läheksime nendesse!' |
| 13. | Ja Jeesus andis neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves. |
| 14. | Ja seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. |
| 15. | Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja selge aruga, ja nad lõid kartma. |
| 16. | Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest. |
| 17. | Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et ta läheks ära nende paikkonnast. |
| 18. | Ja kui Jeesus oli paati astumas, siis mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta võiks jääda temaga. |
| 19. | Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle: 'Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on teinud ja et ta sinu peale on halastanud!' |
| 20. | Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik panid seda imeks. |
| 21. | Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema juurde, ning ta oli järve ääres. |
| 22. | Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega Jairus, langes Jeesust nähes ta jalge ette maha |
| 23. | ja palus teda väga: 'Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!' |
| 24. | Ja Jeesus läks temaga.Ja suur rahvahulk käis temaga kaasas ning tungles ta ümber. |
| 25. | Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves |
| 26. | ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks, |
| 27. | olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube, |
| 28. | sest ta ütles: 'Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!' |
| 29. | Ja kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest hädast. |
| 30. | Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: 'Kes puudutas mu rõivaid?' |
| 31. | Ja ta jüngrid ütlesid talle: 'Sa näed, et rahvahulk su ümber tungleb, ja küsid veel: 'Kes puudutas mind?'!' |
| 32. | Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud. |
| 33. | Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe. |
| 34. | Jeesus lausus aga talle: 'Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!' |
| 35. | Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: 'Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!' |
| 36. | Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: 'Ära karda, usu ainult!' |
| 37. | Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese. |
| 38. | Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid |
| 39. | ja sisse astudes ütles ta neile: 'Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!' |
| 40. | Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps. |
| 41. | Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: 'Talita kuum!' See on tõlkes: 'Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!' |
| 42. | Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga. |
| 43. | Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa. |
| ← Mark (5/16) → |