| ← Mark (13/16) → |
| 1. | Ja kui nad pühakojast lahkusid, ütles üks ta jüngreid talle: 'Õpetaja, ennäe, missugused kivid ja missugused hooned!' |
| 2. | Ja Jeesus ütles talle: 'Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!' |
| 3. | Ja kui Jeesus istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid Peetrus ja Jaakobus ja Johannes ja Andreas temalt omavahel olles: |
| 4. | 'Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on tunnustäheks, kui kõik see hakkab täituma?' |
| 5. | Aga Jeesus hakkas neile rääkima: 'Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! |
| 6. | Paljud tulevad minu nimel, öeldes: 'Mina olengi see!' ja eksitavad paljusid. |
| 7. | Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, ärge ehmuge: see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes. |
| 8. | Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, paiguti on maavärinaid ja näljahäda - need on sünnitusvalude algus. |
| 9. | Aga teie vaadake iseennast: minu pärast antakse teid ülemkohtute kätte ja teid pekstakse sünagoogides ning seatakse maavalitsejate ja kuningate ette, tunnistuseks neile. |
| 10. | Ja kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi. |
| 11. | Ja kui teid viiakse ja antakse valitsejate kätte, ärge muretsege ette, mida rääkida, vaid rääkige seda, mida iganes teile antakse sel tunnil, sest teie pole kõnelejad, vaid Püha Vaim. |
| 12. | Ja vend annab surma venna ja isa lapse ja lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata |
| 13. | ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb. |
| 14. | Aga kui te näete hävituse koletist seisvat seal, kus see ei tohiks seista - lugeja mõtelgu sellele! -, siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse, |
| 15. | ja kes on katusel, ärgu tulgu alla ega mingu oma majast midagi võtma, |
| 16. | ja kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! |
| 17. | Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil! |
| 18. | Aga palvetage, et see ei juhtuks talvel, |
| 19. | sest need on ahistuse päevad, milliseid pole olnud loomise algusest, mille Jumal on loonud, kuni praeguse ajani, ega tulegi enam. |
| 20. | Ja kui Issand ei oleks nende päevade arvu kahandanud, siis ei pääseks ükski, kuid valitute pärast, keda tema on ära valinud, on ta kahandanud neid päevi. |
| 21. | Ja kui siis keegi ütleb teile: 'Ennäe, Kristus on siin! Ennäe, seal!', ärge uskuge, |
| 22. | sest tõuseb valekristusi ja valeprohveteid ja need pakuvad tunnustähti ja imetähti, et kui võimalik, eksitada ka valituid. |
| 23. | Aga teie vaadake: mina olen teile kõik ette öelnud! |
| 24. | Kuid neil päevil pärast seda ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma |
| 25. | ning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse. |
| 26. | Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega. |
| 27. | Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast tuulest, maa äärest taeva ääreni. |
| 28. | Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal - |
| 29. | nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga. |
| 30. | Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, enne kui kõik see on sündinud. |
| 31. | Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi! |
| 32. | Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi. |
| 33. | Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! |
| 34. | Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, |
| 35. | nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, |
| 36. | et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. |
| 37. | Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!' |
| ← Mark (13/16) → |