| ← Luke (24/24) |
| 1. | Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud. |
| 2. | Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat. |
| 3. | Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu. |
| 4. | Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas. |
| 5. | Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: 'Mis te otsite elavat surnute juurest? |
| 6. | Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas, |
| 7. | öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.' |
| 8. | Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad. |
| 9. | Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele. |
| 10. | Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele, |
| 11. | ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi. |
| 12. | [Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.] |
| 13. | Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus. |
| 14. | Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud. |
| 15. | Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas. |
| 16. | Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära. |
| 17. | Aga Jeesus ütles neile: 'Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?' Ja nad jäid kurvalt seisma. |
| 18. | Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: 'Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?' |
| 19. | Ja ta küsis neilt: 'Mis siis?' Nemad ütlesid talle: 'See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees, |
| 20. | kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud. |
| 21. | Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist. |
| 22. | Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma. |
| 23. | Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab. |
| 24. | Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.' |
| 25. | Ja tema ütles neile: 'Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! |
| 26. | Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?' |
| 27. | Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib. |
| 28. | Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi. |
| 29. | Aga nemad käisid talle peale, öeldes: 'Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!' Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda. |
| 30. | Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile. |
| 31. | Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist. |
| 32. | Ja nad ütlesid teineteisele: 'Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?' |
| 33. | Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased, |
| 34. | kes ütlesid: 'Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.' |
| 35. | Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud. |
| 36. | Aga kui nad seda kõike rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: 'Rahu olgu teile!' |
| 37. | Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat. |
| 38. | Ent tema ütles neile: 'Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames? |
| 39. | Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!' |
| 40. | Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu. |
| 41. | Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: 'Kas teil on siin mingit söögipoolist?' |
| 42. | Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala, |
| 43. | ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all. |
| 44. | Siis ütles Jeesus neile: 'Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.' |
| 45. | Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama |
| 46. | ja ütles neile: 'Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. |
| 47. | Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. |
| 48. | Teie olete nende asjade tunnistajad. |
| 49. | Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!' |
| 50. | Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed, õnnistas neid. |
| 51. | Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse. |
| 52. | Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma |
| 53. | ja olid alati pühakojas Jumalat tänades. |
| ← Luke (24/24) |