← Luke (20/24) → |
1. | Ja see sündis ühel neist päevist, kui Jeesus rahvast pühakojas õpetas ja evangeeliumi kuulutas, et ülempreestrid ja kirjatundjad koos vanematega astusid ta juurde |
2. | ja küsisid temalt: 'Ütle meile, millise meelevallaga sa neid asju teed või kes on see, kes sulle selle meelevalla on andnud?' |
3. | Jeesus kostis neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Öelge mulle, |
4. | kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest.' |
5. | Aga nemad arutasid omavahel: 'Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?' |
6. | Kui me aga ütleksime: 'Inimestest', siis kogu rahvas viskab meid kividega surnuks, sest nemad on veendunud, et Johannes oli prohvet.' |
7. | Ja nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust see oli. |
8. | Siis Jeesus ütles neile: 'Ega minagi teile ütle, millise meelevallaga ma seda teen.' |
9. | Jeesus aga hakkas rahvale rääkima seda tähendamissõna: 'Üks inimene istutas viinamäe ja andis selle rentnike kätte ning reisis pikaks ajaks võõrsile. |
10. | Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et need sellele annaksid viinamäe viljast. Aga rentnikud peksid teda ja saatsid ta minema tühjade kätega. |
11. | Ja ta läkitas veel teise sulase. Nemad peksid ja solvasid tedagi ning saatsid ta minema tühjade kätega. |
12. | Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga sellegi nad peksid veriseks ja viskasid välja. |
13. | Siis mõtles viinamäe isand: 'Mis ma pean tegema? Ma saadan oma armsa poja, võib-olla teda nad häbenevad.' |
14. | Aga teda nähes arutasid rentnikud omavahel: 'Tema ongi see pärija! Tapame ta ära, et pärand saaks meile!' |
15. | Ja nad viskasid ta viinamäelt välja ning tapsid ära. Mida nüüd viinamäe isand teeb nendega? |
16. | Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.' Seda kuuldes nad ütlesid: 'Taevas hoidku selle eest!' |
17. | Tema aga ütles neile otsa vaadates: 'Mida siis tähendab see kirjasõna: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks? |
18. | Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.' |
19. | Ja kirjatundjad ja ülempreestrid otsisid võimalust selsamal tunnil pista käsi tema külge, kuid nad kartsid rahvast. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. |
20. | Ja nad läkitasid Jeesust varitsema nuhke, kes pidid teesklema õigeid, et teda tabada mõne sõna pealt, nii et nad võiksid ta anda maavalitseja võimusesse ja meelevalda. |
21. | Ja need küsisid temalt: 'Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega otsusta näo järgi, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt. |
22. | Kas me peame keisrile andma pearaha või ei?' |
23. | Aga et Jeesus märkas nende salakavalust, ütles ta neile: |
24. | 'Näidake mulle teenarit! Kelle pilt ja kiri sellel on?' Nemad ütlesid: 'Keisri.' |
25. | Jeesus ütles neile: 'Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!' |
26. | Ja nad ei suutnud teda millestki tema kõnes tabada rahvahulga ees ja tema vastust imetledes jäid nad vait. |
27. | Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt: |
28. | 'Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend, kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama sugu vennale. |
29. | Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta, |
30. | ja teine, |
31. | ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse - nad ei jätnud lapsi järele ja surid. |
32. | Pärast suri ka naine. |
33. | See naine - kelle naiseks nende seast ta saab ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele.' |
34. | Ja Jeesus ütles neile: 'Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele, |
35. | aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele, |
36. | sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad. |
37. | Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks. |
38. | Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.' |
39. | Siis mõned kirjatundjaist kostsid: 'Õpetaja, sa rääkisid hästi', |
40. | sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida. |
41. | Jeesus aga ütles neile: 'Kuidas nad ütlevad Messia olevat Taaveti poja? |
42. | Taavet ise ju ütleb Laulude raamatus: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, |
43. | kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks! |
44. | Seega nimetab Taavet teda Issandaks - kuidas on ta siis tema poeg?' |
45. | Aga Jeesus ütles kogu rahva kuuldes jüngritele: |
46. | 'Hoiduge kirjatundjatest, kes tahavad kõndida pikkades kuubedes ning armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja esimesi kohti pidusöökidel, |
47. | kes neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitavad palvetused pikaks! Nemad saavad seda rängema kohtuotsuse.' |
← Luke (20/24) → |