←  Luke (18/24)  →
1. Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:
2. 'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.
3. Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'
4. Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,
5. ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''
6. Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!
7. Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?
8. Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'
9. Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
10. 'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.
11. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.
12. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'
13. Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'
14. Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'
15. Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.
16. Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!
17. Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'
18. Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'
19. Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.
20. Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'
21. Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'
22. Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'
23. Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.
24. Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!
25. Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'
26. Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'
27. Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'
28. Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'
29. Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,
30. kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'
31. Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,
32. sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,
33. ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'
34. Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.
35. Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.
36. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.
37. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.
38. Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'
39. Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'
40. Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:
41. 'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'
42. Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'
43. Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.
←  Luke (18/24)  →