← Luke (17/24) → |
1. | Aga Jeesus ütles oma jüngritele: 'On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad. |
2. | Talle oleks parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta heidetaks merre, kui et ta ahvatleks üht neist pisikestest patule. |
3. | Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks! |
4. | Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: 'Ma kahetsen', andesta ikka talle!' |
5. | Ja apostlid ütlesid Issandale: 'Kasvata meie usku!' |
6. | Aga Issand ütles: 'Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: 'Juuri end üles ja istuta merre!' ja see kuulaks teie sõna. |
7. | Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: 'Tule kohe siia ja istu lauda!'? |
8. | Eks ta pigem ütle talle: 'Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!' |
9. | Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi? |
10. | Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.' |
11. | Ja see sündis, kui Jeesus oli minemas Jeruusalemma, et ta läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi. |
12. | Ja kui ta jõudis ühte alevisse, tulid talle vastu kümme pidalitõbist meest, kes jäid eemale seisma. |
13. | Ja nad tõstsid häält ja hüüdsid: 'Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!' |
14. | Ja neid nähes ütles Jeesus neile: 'Minge näidake endid preestritele!' Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks. |
15. | Aga üks nende seast, nähes, et ta on paranenud, tuli tagasi Jumalat valju häälega ülistades |
16. | ja langes silmili maha Jeesuse jalge ette teda tänades. Ja see oli samaarlane. |
17. | Jeesus kostis: 'Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa? |
18. | Kas muid ei ole leidunud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalat ülistades, kui vaid see muulane?' |
19. | Ja ta ütles talle: 'Tõuse üles ja mine, sinu usk on su päästnud!' |
20. | Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik, siis vastas ta neile: 'Jumala riik ei tule ettearvatavalt |
21. | ega öelda: 'Ennäe, siin!' või 'Seal!', sest ennäe, Jumala riik on teie seas!' |
22. | Aga oma jüngritele ütles ta: 'Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha. |
23. | Siis öeldakse teile: 'Ennäe, siin!' või 'Ennäe, seal!' Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele, |
24. | sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval. |
25. | Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab ta kõlbmatuks. |
26. | Ja just nõnda nagu sündis Noa päevil, nii on ka Inimese Poja päevil: |
27. | nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik. |
28. | Nõndasamuti ka, nagu oli Loti päevil: nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid, |
29. | aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik. |
30. | Otse niisamuti on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub. |
31. | Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja nõndasamuti see, kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi! |
32. | Tuletage meelde Loti naist! |
33. | Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes selle kaotab, hoiab selle alles. |
34. | Ma ütlen teile, sel ööl on kaks ühes voodis - üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha, |
35. | kaks naist jahvatavad üheskoos - üks võetakse vastu, teine jäetakse maha. |
36. | [Kaks (meest) on väljal - üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.]' |
37. | Ja nad kostsid: 'Kus, Issand?' Aga tema ütles neile: 'Kus korjus on, sinna kogunevad ka raisakotkad.' |
← Luke (17/24) → |