←  Leviticus (26/27)  →
1. Te ei tohi enestele teha ebajumalaid ega nikerdatud kuju, ärge püstitage enestele ühtki sammast ja ärge pange oma maale kummardamiseks kivist kuju, sest mina olen Issand, teie Jumal!
2. Pidage minu hingamispäevi ja kartke mu pühamut! Mina olen Issand!
3. Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi,
4. siis ma annan teile vihma õigel ajal ning maa annab oma saagi ja puud väljal annavad oma vilja;
5. rehepeks kestab teil viinamarjalõikuseni ja viinamarjalõikus kestab külviajani: te saate leiba süüa küllastuseni ja elada oma maal julgesti.
6. Ja mina annan maale rahu, te saate magada ja ükski ei hirmuta teid; ma hävitan maalt kurjad metsloomad ja mõõk ei käi üle teie maast.
7. Te ajate taga oma vaenlasi ja need langevad teie ees mõõga läbi.
8. Viis teie seast ajavad taga sadat ja sada teie seast ajavad taga kümmet tuhandet, ja teie vaenlased langevad teie ees mõõga läbi.
9. Ma pöördun teie poole ja teen teid viljakaks, lasen teid saada arvurikkaks ja jõustan oma lepingu teiega.
10. Teile jätkub söömiseks vana, mullust vilja ja uudse pärast peate välja viskama mulluse.
11. Ma panen oma eluaseme teie keskele ja mu hing ei põlga teid ära.
12. Ma käin teie keskel ja olen teie Jumal, ja teie peate olema mu rahvas.
13. Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et te ei oleks enam nende orjad; ma murdsin katki teie ikkepuud ja panin teid käima püstipäi.
14. Aga kui te ei kuula mind ega tee kõigi nende käskude järgi,
15. vaid hülgate mu määrused ja teie hinged põlgavad mu seadlusi, nõnda et te ei tee kõigi mu käskude järgi, vaid tühistate mu lepingu,
16. siis teen ka mina teiega sedasama ja saadan teie kallale ootamatu kohkumise, kõhetustõve ja palaviku, mis kustutab silmad ja närib hinge; ja te külvate ilmaaegu oma seemet, sest teie vaenlased söövad selle.
17. Ja ma pööran oma palge teie vastu ning teie vaenlane lööb teid; teie vihamehed hakkavad valitsema teie üle ja te põgenete, isegi kui keegi teid taga ei aja.
18. Ja kui te sellest hoolimata ei kuula mind, siis ma karistan teid veel seitse korda enam teie pattude pärast.
19. Ma murran teie ülbe kõrkuse ja teen teie taeva raua ja teie maa vase sarnaseks.
20. Siis teie ramm kulub asjata, teie maa ei anna enam saaki ja maa puud ei kanna vilja.
21. Ja kui te siiski teete mulle vastuoksa ega taha mind kuulda, siis ma nuhtlen teid veel seitsmekordselt teie pattude pärast.
22. Ma läkitan teie kallale metsloomad, kes teevad teid lapsetuks, murravad teie kariloomad ja vähendavad teid endid, nõnda et teie teed jäävad tühjaks.
23. Aga kui te sellest veel ei lase endid minu poolt hoiatada ja teete mulle ikka vastuoksa,
24. siis teen minagi teile vastuoksa ja mina löön teid seitsmekordselt teie pattude pärast.
25. Ma saadan teie kallale tasumismõõga, mis tasub kätte lepingu rikkumise eest. Ja kui te siis kogunete oma linnadesse, läkitan mina teie keskele katku ja teid antakse vaenlase kätte.
26. Kui ma murran katki teie leivatoe, siis küpsetavad teie leiba kümme naist ühes ahjus; nad annavad teie leiva tagasi kaalu järgi, ja kui te sööte, siis teie kõhud ei saa täis.
27. Aga kui te seejuures veel ei kuula mind ja teete mulle vastuoksa,
28. siis teen minagi tulises vihas teile vastuoksa ja karistan teid seitsmekordselt teie pattude pärast.
29. Te hakkate sööma oma poegade ja tütarde liha.
30. Ma hävitan teie ohvrikünkad ja purustan teie suitsutusaltarid; ma viskan teie laibad teie elutute ebajumalate peale ja mu hing põlastab teid.
31. Ma teen teie linnad varemeiks ja hävitan teie pühamud, ja ma ei salli enam teie meeldivat lõhna.
32. Jah, mina ise hävitan maa, nõnda et teie vaenlased, kes seal elavad, pööraselt kohkuvad.
33. Teid ma aga pillutan rahvaste sekka ja paljastan mõõga teie taga. Teie maa laastatakse ja teie linnad muutuvad varemeiks.
34. Siis maa saab hüvituse oma puhkeaegade arvel kõigil oma tühjuse päevil ja teie viibides vaenlaste maal. Siis maa puhkab ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel.
35. Kõigil oma laastatud oleku päevil ta puhkab; puhkus, mida ta ei saanud teie puhkeaegadel, siis kui te elasite seal.
36. Ja kes teist üle jäävad, nende südamed ma teen araks nende vaenlaste maal: isegi tuules lendleva lehe kahin ajab neid pakku ja nad põgenevad, otsekui põgeneksid mõõga eest. Ja nad langevad maha, olgugi et keegi taga ei aja.
37. Ja nad komistavad üksteise otsa, just nagu mõõga ees, kuigi keegi taga ei aja. Te ei suuda oma vaenlastele vastu panna.
38. Te hukkute rahvaste seas ja teid neelab teie vaenlaste maa.
39. Ja kes teist üle jäävad, hääbuvad oma patusüü pärast oma vaenlaste maal; nad hääbuvad ka oma vanemate patusüü pärast nagu nood.
40. Siis nad tunnistavad oma patusüüd ja oma vanemate patusüüd, truudusetust, mida nad mulle osutasid, samuti, et nad tegid mulle vastuoksa.
41. Minagi pean tegema neile vastuoksa ja viima nad vaenlaste maale: vahest siis alandab ennast nende ümberlõikamata süda ja nad tunnistavad oma patusüüd.
42. Siis ma mõtlen oma lepingule Jaakobi, Iisaki ja Aabrahamiga, ja ma mõtlen ka maale.
43. Aga esmalt jääb maa nende poolt mahajäetuks ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel, siis kui on neist tühjendatud; ja nad ise peavad tunnistama oma patusüüd, aina sellepärast, et nad on hüljanud mu seadlused ja nende hing on põlanud mu määrusi.
44. Aga isegi siis, kui nad on oma vaenlaste maal, ma ei hülga neid ega põlga täieliku hävituseni, tühistades oma lepingu nendega, sest mina olen Issand, nende Jumal.
45. Ja ma mõtlen nende heaks lepingule nende esivanematega, keda ma rahvaste silme all tõin ära Egiptusemaalt, et olla neile Jumalaks. Mina olen Issand!'
46. Need on määrused, seadlused ja õpetused, mis Issand Siinai mäel Moosese kaudu andis enese ja Iisraeli laste vahele.
←  Leviticus (26/27)  →