← Leviticus (21/27) → |
1. | Ja Issand ütles Moosesele: 'Räägi preestritega, Aaroni poegadega, ja ütle neile, et ükski neist ei tohi ennast roojastada surnu pärast oma rahva seas; |
2. | üksnes sugulase pärast, kes temale on kõige lähem: oma ema ja isa, oma poja ja tütre, oma venna |
3. | või oma neitsiliku õe pärast, kes on temaga suguluses ega ole saanud mehele, võib ta ennast roojastada; |
4. | ta ei tohi ennast roojastada ega teotada isandana oma rahva seas! |
5. | Nad ei tohi endil pealage paljaks ajada ega habeme äärt ära lõigata ja nad ei tohi oma ihusse lõigata mitte mingisugust märki! |
6. | Nad peavad olema pühad oma Jumalale ja nad ei tohi teotada oma Jumala nime, sest nad ohverdavad Issanda tuleohvreid, oma Jumala leiba, ja seepärast olgu nad pühad! |
7. | Nad ei tohi võtta hoora ega teotatud naist; nad ei tohi võtta ka mehe poolt äraaetud naist, sest preester on pühitsetud oma Jumalale! |
8. | Sa pead teda pidama pühaks, sest ta ohverdab sinu Jumala leiba; ta olgu sulle püha, sest mina, Issand, kes teid pühitseb, olen püha! |
9. | Kui preestri tütar ennast teotab hoorusega, siis ta teotab oma isa; ta põletatagu ära tulega! |
10. | Ülempreester oma vendade hulgas, kellele on valatud pähe võideõli ja kelle kätt on täidetud, et ta võib kanda ametiriideid, ei tohi oma juukseid lahtiseks jätta ega oma riideid lõhki käristada, |
11. | ja ta ei tohi minna mitte ühegi surnu juurde; ka oma isa ja ema pärast ei tohi ta ennast roojastada! |
12. | Ta ei tohi väljuda pühamust, et ta ei teotaks oma Jumala pühamut, sest tema peal on ta Jumala pühitsuse võideõli! Mina olen Issand! |
13. | Ta võtku naine selle neitsipõlves: |
14. | ta ei tohi võtta leske ega hüljatut ega teotatut ega hoora, vaid ta võtku naiseks üks neitsi oma rahva seast, |
15. | et ta ei teotaks oma seemet oma rahva seas, sest mina olen Issand, kes teda on pühitsenud!' |
16. | Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: |
17. | 'Räägi Aaroniga ja ütle: Ükski su järglasist nende tulevastes põlvedes, kellel on mingi viga, ei tohi tulla ohverdama oma Jumala leiba, |
18. | sest ükski, kellel on mingi viga, ärgu astugu esile, olgu mees pime või lombak või lõhkise ninaga või mõne moonutatud liikmega, |
19. | või keegi, kellel on murtud jalg või murtud käsi, |
20. | või on küürakas, kuivetanud, kaega silmal, sügeliste või sammaspoolega, või on kohitsetu! |
21. | Ükski preester Aaroni järglasist, kellel on mingi viga, ärgu tulgu ohverdama Issanda tuleohvreid: tal on viga küljes, ta ei tohi tulla ohverdama oma Jumala leiba! |
22. | Oma Jumala leiba, kõige pühamat ja püha, ta võib küll süüa, |
23. | ometi ta ei tohi tulla eesriide juurde ega ligineda altarile, sest ta on vigane; ta ei tohi teotada minu pühi paiku, sest mina olen Issand, kes need on pühitsenud!' |
24. | Ja Mooses rääkis seda Aaronile ja ta poegadele ja kõigile Iisraeli lastele. |
← Leviticus (21/27) → |