←  Judges (15/21)  →
1. Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, tuli Simson oma naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: 'Ma tahan minna kambrisse oma naise juurde!' Aga naise isa ei lasknud teda minna.
2. Ja naise isa ütles: 'Ma olen alati mõelnud, et sa teda hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile. Eks ole ta noorem õde temast ilusam? Saagu nüüd see tema asemel sulle!'
3. Aga Simson vastas neile: 'Seekord olen ma vilistite ees süüta, kui ma neile paha teen.'
4. Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
5. Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistite viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
6. Kui vilistid küsisid: 'Kes seda tegi?', siis vastati: 'Simson, timnalase väimees, sellepärast et äi võttis ära ta naise ja andis tema peiupoisile.' Siis vilistid läksid ja põletasid tulega naise ja tema isa.
7. Aga Simson ütles neile: 'Kui te nõnda teete, siis ma tõesti ei puhka enne, kui olen teile tasunud!'
8. Ja ta peksis nad puruks suures tapluses 'säärtest puusadeni'. Seejärel ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.
9. Vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning hulkusid Lehhis.
10. Ja Juuda mehed küsisid: 'Miks olete tulnud meie vastu?' Nad vastasid: 'Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga, nagu tema talitas meiega.'
11. Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juurde ja nad ütlesid Simsonile: 'Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle? Miks sa tegid meile seda?' Aga tema vastas neile: 'Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile.'
12. Ja nad ütlesid temale: 'Me tulime, et sind kinni siduda ja vilistite kätte anda.' Simson ütles neile: 'Vanduge mulle, et te ise ei taha mulle kallale kippuda!'
13. Nad ütlesid temale vastates: 'Ei, me ainult seome sind ja anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata.' Siis nad sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
14. Kui ta jõudis Lehhisse, siis hõiskasid vilistid temale vastu; aga Issanda Vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt.
15. Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
16. Ja Simson ütles: 'Eesli lõualuuga - hunnik hunniku peale. Eesli lõualuuga ma lõin maha tuhat meest!'
17. Ja kui ta nõnda oli öelnud, siis ta viskas käest lõualuu ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi.
18. Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: 'Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu; nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute kätte!'
19. Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli välja vesi ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast pandi sellele nimeks 'Hüüdja allikas', mis on Lehhis tänapäevani.
20. Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistite ajal kakskümmend aastat.
←  Judges (15/21)  →