John (20/21)

← John (20/21) →

Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.

Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: 'Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.'

Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.

Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.

Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.

Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu

ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.

Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.

Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.

10.

Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.

11.

Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda

12.

ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,

13.

ja need ütlesid talle: 'Naine, miks sa nutad?' Tema vastas neile: 'Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.'

14.

Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.

15.

Jeesus ütles talle: 'Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?' Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: 'Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära.'

16.

Ja Jeesus ütles talle: 'Maarja!' Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles: 'Rabbuuni', see tähendab 'Õpetaja'.

17.

Jeesus ütles talle: 'Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde.'

18.

Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: 'Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle.'

19.

Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: 'Rahu teile!'

20.

Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.

21.

Jeesus ütles nüüd neile taas: 'Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.'

22.

Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: 'Võtke vastu Püha Vaim!

23.

Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.'

24.

Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.

25.

Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: 'Meie oleme näinud Issandat.' Aga tema ütles neile: 'Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!'

26.

Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: 'Rahu teile!'

27.

Seejärel ta ütles Toomale: 'Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!'

28.

Toomas vastas talle: 'Minu Issand ja minu Jumal!'

29.

Jeesus ütles talle: 'Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.'

30.

Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muid tunnustähti, mida ei ole sellesse raamatusse kirja pandud,

31.

aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.

← John (20/21) →