← John (19/21) → |
1. | Nüüd võttis Pilaatus Jeesuse ja laskis teda piitsutada. |
2. | Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga |
3. | ning tulid tema juurde ja ütlesid: 'Tervist, juutide kuningas!' ja andsid talle kõrvakiile. |
4. | Ja Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: 'Vaata, ma toon ta teile välja, et te saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd.' |
5. | Siis tuli Jeesus välja, kandes kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilaatus ütles neile: 'Ennäe inimest!' |
6. | Kui nüüd ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: 'Löö risti! Löö risti!' Pilaatus ütles neile: 'Võtke teie ta ja lööge ise risti, sest mina ei leia temal süüd!' |
7. | Juudid vastasid talle: 'Meil on Seadus, ja Seaduse järgi peab ta surema, sest ta on tõstnud ennast Jumala Pojaks.' |
8. | Seda sõna kuuldes kartis Pilaatus veel enam. |
9. | Ja ta läks jälle kohtukotta ja küsis Jeesuselt: 'Kust sina oled?' Aga Jeesus ei andnud talle vastust. |
10. | Siis ütles Pilaatus talle: 'Kas sa ei räägi minuga? Kas sa ei tea, et mul on meelevald sind vabaks lasta ja mul on meelevald sind risti lüüa?' |
11. | Jeesus vastas: 'Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt. Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte.' |
12. | Sellest alates otsis Pilaatus võimalust teda vabaks lasta. Aga juudid hüüdsid: 'Kui sa tema vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber. Igaüks, kes tõstab enese kuningaks, hakkab vastu keisrile.' |
13. | Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, tõi ta Jeesuse välja ja istus kohtujärjele paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, heebrea keeles aga Gabbataks. |
14. | Aga oli paasapühade valmistuspäev, umbes keskpäev. Ja ta ütles juutidele: 'Ennäe, teie kuningas!' |
15. | Need aga hüüdsid nüüd: 'Vii ära, vii ära, löö ta risti!' Pilaatus ütles neile: 'Kas ma pean teie kuninga risti lööma?' Ülempreestrid vastasid: 'Meil ei ole kuningat, vaid on keiser.' |
16. | Siis andis Pilaatus Jeesuse nende kätte risti lüüa. Nad võtsid nüüd Jeesuse - |
17. | ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks. |
18. | Seal nad lõid risti tema ja temaga koos kaks muud surmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele. |
19. | Aga Pilaatus kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: 'Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas.' |
20. | Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles. |
21. | Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: 'Ära kirjuta 'Juutide kuningas', vaid 'Tema ütles: Olen juutide kuningas.'' |
22. | Pilaatus vastas: 'Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud.' |
23. | Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid nad ta rõivad ja jagasid nelja ossa, igale sõdurile ühe osa. Nad võtsid ka särgi, särk oli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla. |
24. | Nad ütlesid siis üksteisele: 'Ärgem rebigem seda katki, vaid heitkem liisku, kellele see saab', et läheks täide Kiri: 'Nad on mu rõivad omavahel jaganud, ja riiete peale liisku heitnud.' Sedasama sõdurid nüüd tegidki. |
25. | Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. |
26. | Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: 'Naine, vaata, see on su poeg!' |
27. | Seejärel ütles ta oma jüngrile: 'Vaata, see on su ema!' Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde. |
28. | Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: 'Mul on janu.' |
29. | Seal seisis äädikat täis anum. Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema suu juurde. |
30. | Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: 'See on lõpetatud!' ja, langetanud pea, heitis hinge. |
31. | Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks - sest see hingamispäev oli suur püha. |
32. | Sõdurid tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid risti löödud. |
33. | Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis nad ei löönud katki tema sääreluid, |
34. | vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett. |
35. | Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite. |
36. | Sest see on sündinud, et läheks täide Kiri: 'Ühtegi tema luud ei purustata.' |
37. | Ja veel teine kirjakoht ütleb: 'Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud.' |
38. | Aga pärast seda palus Arimaatia Joosep - ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute - Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu. |
39. | Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu. |
40. | Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme. |
41. | Seal paigas aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi kedagi pandud. |
42. | Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast, sest see haud oli lähedal. |
← John (19/21) → |