← John (18/21) → |
1. | Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega. |
2. | Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas, sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega. |
3. | Võtnud kaasa terve väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna tõrvikute ja lampide ja relvadega. |
4. | Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas, astus nüüd nende poole ja küsis: 'Keda te otsite?' |
5. | Nad vastasid talle: 'Jeesust Naatsaretlast.' Ta ütles neile: 'Mina olengi see.' Ka tema äraandja Juudas seisis koos nendega. |
6. | Kui ta nüüd neile ütles: 'Mina olengi see', taganesid nad ja kukkusid maha. |
7. | Siis küsis Jeesus neilt veel kord: 'Keda te otsite?' Nemad ütlesid: 'Jeesust Naatsaretlast.' |
8. | Jeesus vastas: 'Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see. Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna', |
9. | et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: 'Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.' |
10. | Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. |
11. | Jeesus ütles siis Peetrusele: 'Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?' |
12. | Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni |
13. | ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester. |
14. | Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on surra ühel inimesel rahva eest. |
15. | Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega ülempreestri õue. |
16. | Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger, kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse sisse. |
17. | Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: 'Eks sinagi ole üks selle inimese jüngreid?' Tema ütles: 'Ei ole.' |
18. | Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas end. |
19. | Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta. |
20. | Jeesus vastas talle: 'Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi. |
21. | Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.' |
22. | Aga kui ta seda ütles, andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: 'Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?' |
23. | Jeesus vastas talle: 'Kui ma rääkisin pahasti, siis tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?' |
24. | Siis Hannas läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde. |
25. | Aga Siimon Peetrus seisis seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: 'Eks sinagi ole üks tema jüngreid?' Tema aga salgas ja ütles: 'Ei ole.' |
26. | Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: 'Eks mina näinud sind temaga koos aias?' |
27. | Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk. |
28. | Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat. |
29. | Pilaatus tuli siis ise nende juurde välja ja lausus: 'Mis kaebus teil on selle inimese peale?' |
30. | Nad kostsid talle: 'Kui see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!' |
31. | Pilaatus ütles nüüd neile: 'Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!' Juudid ütlesid talle: 'Meil ei ole meelevalda kedagi tappa', |
32. | et läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal tuleb surra. |
33. | Pilaatus läks nüüd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle: 'Kas sina oled juutide kuningas?' |
34. | Jeesus vastas: 'Kas sa ütled seda omast peast või on teised sulle seda minu kohta öelnud?' |
35. | Pilaatus vastas: 'Egas mina juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?' |
36. | Jeesus vastas: 'Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.' |
37. | Pilaatus ütles nüüd talle: 'Sina oled siis ikkagi kuningas?' Jeesus vastas: 'Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.' |
38. | Pilaatus küsis temalt: 'Mis on tõde?' Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja ütles neile: 'Mina ei leia temal mingit süüd. |
39. | Teil on ju kombeks, et ma paasapühal teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?' |
40. | Nemad hüüdsid siis taas: 'Ei, mitte teda, vaid Barabas!' Aga Barabas oli röövel. |
← John (18/21) → |