← John (10/21) → |
1. | Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. |
2. | Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane. |
3. | Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja. |
4. | Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält. |
5. | Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.' |
6. | Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis. |
7. | Siis ütles Jeesus taas: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks. |
8. | Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud. |
9. | Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad. |
10. | Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti. |
11. | Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. |
12. | Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, |
13. | ta on ju palgaline ega hooli lammastest. |
14. | Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, |
15. | nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest. |
16. | Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane. |
17. | Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta. |
18. | Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.' |
19. | Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe. |
20. | Paljud neist ütlesid: 'Temas on kuri vaim ja ta jampsib, mis te teda kuulate!' |
21. | Teised ütlesid: 'Need ei ole kurjast vaimust vaevatu sõnad. Ega siis kuri vaim suuda avada pimeda silmi?' |
22. | Aga siis tulid Jeruusalemmas templi uuendamise pühad. Oli talv. |
23. | Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus, |
24. | kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle: 'Kui kaua sa veel pead meie hinge kahevahel? Kui sina oled Messias, siis ütle meile seda täie selgusega!' |
25. | Jeesus vastas neile: 'Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie ei usu. Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust, |
26. | kuid te ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast. |
27. | Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle |
28. | ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. |
29. | Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest. |
30. | Mina ja Isa oleme üks.' |
31. | Taas kandsid juudid kokku kive, et teda nendega surnuks visata. |
32. | Jeesus ütles neile: 'Mina olen teile näidanud palju häid tegusid oma Isalt. Millise teo pärast nende seast te tahate mind kividega surnuks visata?' |
33. | Juudid vastasid talle: 'Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne heateo pärast, vaid pühaduseteotuse pärast, sest sina, kes sa oled inimene, teed ennast Jumalaks.' |
34. | Jeesus vastas neile: 'Eks teie Seadusesse ole kirjutatud: Mina olen öelnud: Teie olete jumalad!? |
35. | Kui see nimetab jumalaiks neid, kelle kohta Jumala sõna käis - ja Pühakirja ei saa teha tühjaks -, |
36. | kuidas siis teie ütlete sellele, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, et ta teotab Jumalat, kuna ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg? |
37. | Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge uskuge mind! |
38. | Kui ma aga teen, siis uskuge tegusid, kui te mind ei usu, et te hakkaksite aru saama ja tunnetaksite, et minus on Isa ja mina olen Isas.' |
39. | Siis nad otsisid taas võimalust teda vahistada, ent tema pääses nende käest. |
40. | Ja Jeesus läks tagasi sinnapoole Jordanit, paika, kus Johannes kunagi oli ristinud, ning jäi sinna. |
41. | Ja paljud tulid tema juurde ning ütlesid: 'Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mis Johannes sellest mehest on öelnud, on tõsi.' |
42. | Ja seal hakkasid paljud temasse uskuma. |
← John (10/21) → |