←  Job (36/42)  →
1. Ja Eliihu jätkas ning ütles:
2. 'Olgu sul minuga pisut kannatust, siis ma õpetan sind, sest mul on veel Jumala heaks sõnu!
3. Ma tahan tuua oma tarkuse kaugemalt ja anda õiguse oma Loojale.
4. Sest mu sõnad pole tõesti mitte valed, täiuslik teadja on su ees.
5. Vaata, Jumal on vägev, kuid ta ei põlga kedagi, vägev on tema südame jõud!
6. Õelat ei jäta ta elama, aga viletsaile annab ta õiguse.
7. Ta ei pööra oma silmi ära õigete pealt, vaid paneb need koos kuningatega igaveseks istuma aujärjele, ja nad ülendatakse.
8. Ja kui nad on pandud ahelaisse, vangistatud viletsuse köidikuisse,
9. siis ta heidab neile ette nende tegu ja üleastumisi, et nad on olnud ülemeelikud,
10. ja avab nende kõrvad hoiatuseks ning käsib neid taganeda ülekohtust.
11. Kui nad siis kuulavad ja teenivad teda, siis nad lõpetavad oma päevad õnnes ja aastad õndsuses.
12. Aga kui nad ei kuula, siis nad tormavad oda otsa ja heidavad arutuina hinge.
13. Südamest jumalatud peavad viha, nad ei hüüa appi, kui ta on nad vangistanud.
14. Nende hing sureb noorelt ja nende elu pordumeeste seas.
15. Ta päästab viletsa tema viletsuse kaudu ja avab tema kõrva, kui ta on hädas.
16. Ta meelitaks sindki kitsikuse kurgust piiramata avarusse ja su laud oleks täis rasvast rooga.
17. Aga sa oled täis õelate kohut, kohus ja õigus tabavad sind.
18. Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks ja rohke lunaraha sind ei eksitaks!
19. Kas su õilsus on küllaldane? Ei aita kuld ega kõik su jõupingutused!
20. Ära igatse ööd, kui rahvad tõusevad oma asemeilt!
21. Hoidu pöördumast ülekohtu poole, sest seda sa eelistad viletsusele!
22. Vaata, Jumal toimib võimsalt oma jõus! Kes oleks seesugune õpetaja nagu tema?
23. Kes on temale määranud ta tee, ja kes julgeks öelda: 'Sa oled ülekohut teinud'?
24. Pea meeles, et sinagi pead ülistama tema tööd, millest inimesed on laulnud!
25. Kõik inimesed näevad seda - inimene vaatab seda kaugelt.
26. Vaata, Jumal on suur ja meie ei mõista teda, tema aastate arv on uurimatu.
27. Sest ta tõmbab veepiisad üles: need nõrguvad tema udust vihmaks,
28. mida pilved kallavad ja tilgutavad paljude inimeste peale.
29. Tema, kes korraldab ka pilvekihte, oma kojast müristamist,
30. vaata, ta laotab talle oma valgust ja katab sellega mere põhjad.
31. Sest sellega ta toidab rahvaid ja annab külluses rooga.
32. Ta võtab välgu oma kätte ja käsib sellel märki tabada.
33. Tema mürin kuulutab sellest, loomakarigi kuulutab tõusvat tormi.
←  Job (36/42)  →