| ← Job (11/42) → |
| 1. | Siis rääkis naamalane Soofar ja ütles: |
| 2. | 'Kas peaks see sõnaküllus jääma vastuseta või lobisejal olema õigus? |
| 3. | Kas su vada peaks panema mehed vaikima või tohid sa mõnitada, ilma et ükski sind häbistaks? |
| 4. | Sest sa ütled: 'Mu õpetus on selge ja ma olen tema silmis puhas.' |
| 5. | Kui ometi Jumal räägiks ja avaks oma huuled su vastu |
| 6. | ning ilmutaks sulle tarkuse saladusi, mis on mõistusele otsekui imed. Siis sa mõistaksid, et Jumal su süüst mõndagi unustab. |
| 7. | Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni? |
| 8. | Need on kõrgemad kui taevad - mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald - mida sina sellest tead? |
| 9. | Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri. |
| 10. | Kui tema mööda läheb ja vangistab ning kohtu kokku kutsub, kes teda siis võiks keelata? |
| 11. | Sest tema tunneb valelikke inimesi, näeb nurjatust ega pane mikski, |
| 12. | et ka tühipäine mees saab oidu, kui inimene sünnib nagu metseesli varss. |
| 13. | Kui sinagi oma südant valmistaksid ja sirutaksid oma käed tema poole - |
| 14. | kui su kätes on süütegu, siis saada see kaugele ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse -, |
| 15. | siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta, võiksid olla kindel ega tarvitseks karta. |
| 16. | Siis sa võiksid unustada vaeva, mõelda sellele kui äravoolanud veele. |
| 17. | Su eluiga saaks kaunimaks kui keskpäev, pimedus oleks nagu hommik. |
| 18. | Siis sa võiksid olla kindel, et lootust on. Sa tunneksid ennast turvalisena, ja saaksid rahulikult magada. |
| 19. | Sa võiksid maha heita, ilma et keegi hirmutaks. Ja paljud tuleksid sind meelitama. |
| 20. | Aga õelate silmad kustuksid, neil kaoks pelgupaik ja nende lootuseks oleks hingeheitmine.' |
| ← Job (11/42) → |