←  Jeremiah (29/52)  →
1. Ja need on selle kirja sõnad, mis prohvet Jeremija läkitas Jeruusalemmast vangide vanemaile, kes veel alles olid, ja preestreile ja prohveteile ja kogu rahvale, keda Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast viinud vangi Paabelisse,
2. pärast seda kui kuningas Jekonja ja kuninganna, hoovkondlased, Juuda ja Jeruusalemma vürstid ning sepad ja ehitustöölised Jeruusalemmast olid läinud,
3. Elaasa, Saafani poja, ja Gemarja, Hilkija poja, vahendusel, keda Juuda kuningas Sidkija läkitas Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde Paabelisse; selles oli öeldud:
4. 'Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, kõigile vangidele, keda ma olen Jeruusalemmast lasknud viia vangi Paabelisse:
5. Ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!
6. Võtke naisi ja laske sündida poegi ja tütreid! Võtke oma poegadele naisi ja pange oma tütred mehele, et nad sünnitaksid poegi ja tütreid! Paljunege seal, ärge vähenege!
7. Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!
8. Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate!
9. Sest nad kuulutavad teile minu nimel valet; mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand.
10. Sest Issand ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat saab täis, kannan ma hoolt teie eest ja teen oma hea sõna teie kohta tõeks ja toon teid tagasi siia paika.
11. Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.
12. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid.
13. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.
14. Ja ma lasen teil mind leida, ütleb Issand, ja ma pööran teie vangipõlve ning kogun teid kõigi rahvaste seast ja kõigist paigust, kuhu ma teid olen tõuganud, ütleb Issand, ja toon teid tagasi paika, kust ma lasksin teid vangi viia.
15. Ja kuna te olete öelnud: Issand on Paabelis lasknud tõusta meile prohveteid -
16. siis ütleb Issand nõnda kuninga kohta, kes istub Taaveti aujärjel, ja kogu rahva kohta, kes elab siin linnas, teie vendade kohta, kes ei ole läinud vangi koos teiega:
17. Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, ma läkitan nende sekka mõõga, nälja ja katku ja teen nad roiskunud viigimarjade sarnaseks, mis on nii halvad, et need ei kõlba süüa.
18. Ja ma ajan neid taga mõõga, nälja ja katkuga ja teen nad hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal, sajatuseks ja jälestuseks, pilkealuseks ja teotuseks kõigi rahvaste seas, kuhu ma nad olen tõuganud,
19. sellepärast et nad ei kuulanud mu sõnu, ütleb Issand, kui ma läkitasin nende juurde oma sulaseid prohveteid, koguni korduvalt läkitasin; aga teie ei kuulanud, ütleb Issand.
20. Aga kuulge Issanda sõna, teie, kõik vangid, keda ma olen Jeruusalemmast saatnud Paabelisse!
21. Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, Ahabi, Koolaja poja, ja Sidkija, Maaseja poja kohta, kes teile minu nimel kuulutavad valet: Vaata, ma annan nad Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema lööb nad maha teie silme ees.
22. Ja neist saab sajatussõna kõigile Juuda vangidele, kes on Paabelis; öeldakse: 'Issand tehku sinuga nagu Sidkija ja Ahabiga, keda Paabeli kuningas kõrvetas tulega!',
23. sellepärast et nad tegid Iisraelis jõledust ja rikkusid abielu oma ligimeste naistega ning rääkisid minu nimel valesõnu, mida mina neid ei olnud käskinud; mina tean seda ja olen tunnistaja, ütleb Issand.
24. Ja räägi nehelamlase Semajaga ning ütle:
25. Nõnda räägib vägede Issand, Iisraeli Jumal, ja ütleb: Sellepärast et sa oma nimel läkitasid kirja kogu rahvale, kes on Jeruusalemmas, ja preester Sefanjale, Maaseja pojale, ja kõigile preestritele, ja ütlesid:
26. Issand on sind pannud preestriks preester Joojada asemele, et Issanda kojas oleks järelevaatajaid iga märatseja ja kuulutaja tarvis ja et sa saaksid seesuguse panna jalapakku või kaelaraudu.
27. Aga nüüd, mispärast sa ei ole sõidelnud Jeremijat, anatotlast, kes teile prohvetlikult kuulutab?
28. Sest ta on läkitanud meile Paabelisse sõna: See kestab kaua; ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!'
29. Ja preester Sefanja luges seda kirja prohvet Jeremija kuuldes.
30. Siis tuli Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:
31. 'Läkita ütlema kõigile vangidele: Nõnda ütleb Issand nehelamlase Semaja kohta: Sellepärast et Semaja on teile prohvetlikult kuulutanud, kuigi mina teda ei ole läkitanud, ja on teid pannud uskuma valet,
32. sellepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma karistan nehelamlast Semajat ja tema sugu; temal ei ole siis enam seda, kes elaks selle rahva keskel, ega saa ta näha head, mida ma teen oma rahvale, ütleb Issand; sest ta on kuulutanud taganemist Issandast.'
←  Jeremiah (29/52)  →