← Isaiah (35/66) → |
1. | Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia. |
2. | Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu. Nad saavad näha Issanda toredust, meie Jumala ilu. |
3. | Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! |
4. | Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid. |
5. | Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti. |
6. | Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. |
7. | Kuumavirvendusest saab järv ja põuasest pinnast keevad veeallikad üles; seal, kus on ðaakalite eluase, kasvab kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu. |
8. | Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte. |
9. | Seal ei ole lõvi ega lähe sinna murdjad kiskjad, neid seal ei leidu. Aga lunastatud käivad. |
10. | Ja Issanda vabaksostetud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära. |
← Isaiah (35/66) → |