| ← Isaiah (32/66) → |
| 1. | Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses ja vürstid asuvad juhtima, nagu on kohus. |
| 2. | Siis on igaüks neist otsekui pelgupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põuases paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal. |
| 3. | Siis pole nägijate silmad suletud ja kuuljate kõrvad panevad tähele. |
| 4. | Läbematute süda õpib tundma tõde ja kogelejate keel ruttab selgesti rääkima. |
| 5. | Jõledat ei hüüta enam õilsaks ja petist ei nimetata auliseks. |
| 6. | Sest jõle räägib jõledust ja ta süda taotleb nurjatust, et teha jumalavallatust ja rääkida Issanda kohta valet, et näljast hinge lasta nälgida ja janusele keelata jooki. |
| 7. | Petise relvad on kurjad, ta kavatseb häbitegusid, et hävitada hädalisi valekõnega, isegi kui vaene räägib õigust. |
| 8. | Aga õilis kavatseb õilsaid asju ja jääb püsima õilsate asjade juurde. |
| 9. | Muretud naised, tõuske üles, kuulake mu häält; hooletud tütred, kuulake mu kõnet! |
| 10. | Veel aasta ja mõned päevad, siis te, hooletud, värisete, sest viinamarjalõikusel on lõpp, korjamist enam ei tule. |
| 11. | Vabisege, muretud, värisege, muretud, värisege, hooletud, riietuge lahti, võtke endid alasti ja vöötage niuded! |
| 12. | Siis lüüakse endile vastu rindu toredate põldude pärast, viljakate viinapuude pärast, |
| 13. | minu rahva põllumaa pärast, mis kasvatab kibuvitsu ja ohakaid, jah, kõigi lusthoonete pärast selles ülemeelikus linnas. |
| 14. | Sest palee jääb maha, linna lärm lakkab, templiküngas ja vahitorn muutuvad igavesti kõledaiks väljadeks, metseeslitele rõõmuks, karjadele karjamaaks, |
| 15. | kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks. |
| 16. | Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias. |
| 17. | Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek. |
| 18. | Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus, |
| 19. | kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse. |
| 20. | Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres, kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta. |
| ← Isaiah (32/66) → |