← Isaiah (3/66) → |
1. | Sest vaata, Jumal, vägede Issand, võtab Jeruusalemmalt ja Juudalt toe ja toetuse, kõik leiva- ja veetoed, |
2. | sangari ja sõjamehe, kohtumõistja ja prohveti, ennustaja ja vanema, |
3. | viiekümnepealiku ja lugupeetud mehe, nõuniku, osava meistri ja lausuda oskaja. |
4. | Ja ma panen poisid neile vürstideks ning lapsed valitsevad nende üle. |
5. | Siis hakkab rahvas isekeskis rõhuma, üks ühte ja teine teist, noor tõuseb vana vastu ja vääritu auväärse vastu. |
6. | Kui vend haarab oma isakojas vennast: 'Sul on kuub, ole meile juhiks ja võta see rusuhunnik oma käe alla!', |
7. | siis tõstab too selsamal päeval häält, öeldes: 'Ei ole minust haavasidujat, mu kojas ei ole leiba ega kuube: ärge pange mind rahva juhiks!' |
8. | Sest Jeruusalemm komistab ja Juuda langeb, kuna nende keel ja teod on Issanda vastu, et trotsida Aulise silme ees. |
9. | Nende näoilme tunnistab nende endi vastu, nad kuulutavad oma pattu salgamata otsekui Soodom. Häda nende hingedele! Sest nad teevad iseendile kurja. |
10. | Öelge õigele, et tema käsi käib hästi, sest nad saavad süüa oma tegude vilja! |
11. | Häda õelale! Tema käsi käib halvasti, sest ta kätetöö tasutakse talle. |
12. | Mu rahva sundijaks on laps ja teda valitsevad naised. Mu rahvas! Su juhid on eksitajad, nad muudavad valeks su radade suuna. |
13. | Issand tõuseb nõutama õigust, ta asub kohut mõistma rahvastele. |
14. | Issand läheb kohtusse oma rahva vanemate ja vürstidega: Te olete laastanud viinamäed ja teie kodades on vaestelt röövitu. |
15. | Mida te ometi mõtlete, tallates mu rahvast ja rutjudes vaeste nägu? küsib Jumal, vägede Issand. |
16. | Ja Issand ütleb: Sellepärast et Siioni tütred on upsakad, käivad kange kaelaga ja pööritavad silmi, käies astuvad tippamisi ja kliristavad jalarõngaid, |
17. | teeb Issand Siioni tütarde pealae kärnaseks ja Issand paljastab nende häbeme. |
18. | Sel päeval võtab Issand ära toredad jalarõngad, laubaehted ja kaelakeed, |
19. | kõrvarõngad, käevõrud ja loorid, |
20. | peamähised, sammuahelakesed, rinnavööd, lõhnatoosid ja amuletid, |
21. | sõrmused ja ninarõngad, |
22. | riided, pealisrüüd, suurrätikud ja kukrud, |
23. | peeglid, särgid, peakatted ja hõlstid. |
24. | Ja siis sünnib, et palsamilõhna asemel on kõdunemise lehk, vöö asemel nöör, palmitud juuste asemel paljas pea, peene lõuendi asemel kotiriidest kate, ilu asemel põletusmärk. |
25. | Su mehed langevad mõõga läbi ja su sangarid sõjas. |
26. | Siis kurvastavad ja leinavad ta väravad, ta istub maa peal tühjaks tehtuna. |
← Isaiah (3/66) → |