| ← Isaiah (23/66) → |
| 1. | Ennustus Tüürose kohta: Ulguge, Tarsise laevad, sest teie varjupaik hävitatakse! Kui nad tulevad kittide maalt, saab see neile teatavaks. |
| 2. | Vaikima peab rannarahvas, Siidoni kaupmees, kelle saadik sõidab merd. |
| 3. | Suurtel vetel oli Siihori külv ja Niiluse lõikus, temast sai rahvaste turg. |
| 4. | Häbene, Siidon, sa tugev linn, sest meri kõneleb: 'Ma pole olnud lapsevaevas ega ole sünnitanud; ma pole kasvatanud noori mehi ega ole lasknud sirguda neitseid.' |
| 5. | Kui Egiptuses sellest kuuldakse, siis nad värisevad nagu kuuldusest Tüürosegi kohta. |
| 6. | Tõtake Tarsisesse! Ulguge, rannarahvas! |
| 7. | On see teie rõõmus linn, mille algus on muistses ajas, keda jalad kandsid kaugele võõrana elama? |
| 8. | Kes on seda otsustanud kroonide jagaja Tüürose kohta, kelle kaupmehed on vürstid, kelle kaubitsejad on kõige auväärsemad maa peal? |
| 9. | Vägede Issand on otsustanud teotada kogu toreduse kõrkust, alandada kõiki auväärseid maal. |
| 10. | Käi oma maa läbi, Tarsise tütar, otsekui Niilus! Vööd ei ole enam! |
| 11. | Tema sirutab käe mere kohale, paneb kuningriigid värisema - Issand annab käsu Kaanani kohta ta kindluste hävitamiseks. |
| 12. | Ta ütleb: 'Ära ole enam ülemeelik, kurjasti koheldud neitsi, Siidoni tütar! Tõuse, siirdu kittide juurde, aga sealgi ei ole sul rahu!' |
| 13. | Vaata kittide maad! See on rahvas, keda ei olnud olemas, kes on siidonlaste rajatud: nemad püstitasid tema vahitornid, linnad ja paleed - tema teeb selle varemeiks. |
| 14. | Ulguge, Tarsise laevad, sest teie kindlus on hävitatud! |
| 15. | Ja sel ajal unustatakse Tüüros seitsmekümneks aastaks, ühe kuninga elupäevadeks. Seitsmekümne aasta pärast sünnib Tüürosega nagu hoora laulus: |
| 16. | 'Võta kannel, käi linnas ringi, sa unustatud hoor! Mängi ilusasti, laula usinasti, et sind meelde tuletataks!' |
| 17. | Seitsmekümne aasta pärast katsub Issand Tüürost ja see saab jälle hoorapalgale ning teeb hooratööd kõigi maailma kuningriikidega maa peal. |
| 18. | Aga tema tulu ja hoorapalk on pühitsetud Issandale; seda ei kuhjata ega talletata, sest see tulu saab neile, kes elavad Issanda ees, külluslikuks toiduseks ja kauneiks kehakatteiks.' |
| ← Isaiah (23/66) → |