← Isaiah (19/66) → |
1. | Ennustus Egiptuse kohta: Vaata, Issand sõidab nobedal pilvel ja tuleb Egiptusesse. Siis vabisevad tema ees Egiptuse ebajumalad ja egiptlaste süda lööb araks. |
2. | Mina kihutan egiptlased egiptlaste vastu ja nad sõdivad isekeskis, sõber sõbra vastu, linn linna vastu, kuningriik kuningriigi vastu. |
3. | Egiptuse vaim satub segadusse ja ma eksitan tema nõu; siis nad küsitlevad ebajumalaid ja lausujaid, surnute vaime ja ennustajaid. |
4. | Ma annan egiptlased karmi isanda kätte ja nende üle hakkab valitsema kõvakäeline kuningas, ütleb Jumal, vägede Issand. |
5. | Veed lõpevad Niilusest, jõgi taheneb ja kuivab. |
6. | Jõed hakkavad haisema, kanalid kahanevad ja jäävad kuivaks, pilliroog ja kõrkjad närbuvad. |
7. | Kaislad Niiluse kaldal, Niiluse suudmes, ja kõik Niiluse külvimaad kuivavad, puhutakse laiali ja neid ei ole enam. |
8. | Kalamehed kurvastavad ja leinavad; kõik, kes heidavad õnge jõkke ja lasevad võrke vette, on rammetud. |
9. | Häbisse jäävad, kes lõugutavad linu, ja kudujad kahvatavad. |
10. | Ta kangrud lüüakse maha, kõigi palgatööliste meel on nukker. |
11. | Tõesti, Soani vürstid on meeletud, vaarao targad nõuandjad annavad rumalat nõu. Kuidas te võite öelda vaaraole: 'Mina olen tarkade poeg, muistsete kuningate järeltulija'? |
12. | Kus su targad siis on? Las nad nüüd jutustavad sulle, kui nad teavad, mida vägede Issand on otsustanud Egiptuse kohta. |
13. | Soani vürstid on muutunud juhmiks, Noofi vürste on narritud ja Egiptuse on pannud taaruma tema enese suguharude juhid. |
14. | Issand on seganud tema sekka pöörituse vaimu ja nad panevad Egiptuse taaruma kõigis ta tegudes, otsekui joobnu, kes taarub oma okses. |
15. | Ei lähe korda Egiptuse töö, tehku seda pea või saba, võrse või vars. |
16. | Sel päeval on egiptlased otsekui naised ning nad vabisevad ja värisevad vägede Issanda viibutava käe ees, mida ta viibutab nende kohal. |
17. | Ja Juudamaa saab Egiptusele häbistuseks; iga kord, kui temale seda meelde tuletatakse, väriseb ta vägede Issanda nõu ees, mida too on pidanud tema vastu. |
18. | Sel päeval on Egiptusemaal viis linna, kes räägivad kaanani keelt ja annavad vande vägede Issandale; ühte hüütakse Päikeselinnaks. |
19. | Sel päeval on Issanda altar keset Egiptusemaad ja selle piiri ääres on Issanda sammas, |
20. | märgiks ja tunnistuseks vägede Issandale Egiptusemaal. Kui nad rõhujate pärast kisendavad Issanda poole, siis läkitab tema neile päästja, kes nende eest võitleb ja nad vabastab. |
21. | Ja Issand ilmutab ennast egiptlastele ja egiptlased õpivad sel päeval Issandat tundma ja teenivad teda tapa- ja roaohvritega, ja nad annavad Issandale tõotusi ning viivad need täide. |
22. | Ja Issand lööb egiptlasi, lööb ja ravib; nad pöörduvad siis Issanda poole ja tema kuuleb nende palveid ning teeb nad terveks. |
23. | Sel päeval on maantee Egiptusest Assurisse: assüürlased tulevad Egiptusesse ja egiptlased Assurisse, ja egiptlased peavad jumalateenistust koos assüürlastega. |
24. | Sel päeval on Iisrael kolmandana Egiptuse ja Assuri kõrval, õnnistus on keset maad, |
25. | mida vägede Issand õnnistab, öeldes: 'Õnnistatud olgu Egiptus, mu rahvas, Assur, mu kätetöö, ja Iisrael, mu pärisosa!' |
← Isaiah (19/66) → |