← Hosea (9/14) → |
1. | Ära rõõmusta, Iisrael, ära hõiska nagu teised rahvad! Sest sa oled hoora viisil lahkunud oma Jumalast, oled armastanud hoorapalka kõigis rehealustes. |
2. | Rehi ja surutõrs neid ei toida ja veini ei pea neil olema. |
3. | Nad ei saa jääda Issanda maale, vaid Efraim läheb tagasi Egiptusesse ja nad peavad Assuris sööma roojaseid asju. |
4. | Seal nad ei kalla Issandale veini ja nende tapaohvrid pole talle meele järgi; nende leib on nagu leinaleib: kõik, kes seda söövad, rüvetavad endid; sest leiba on neil ainult eneste jaoks, Issanda kotta seda ei tule. |
5. | Mida te teete pühade ajal, Issanda-püha päevadel? |
6. | Jah, vaata, nad peavad lahkuma laastamise pärast; neid kogub Egiptus, neid matab Memfis; umbrohi pärib nende hõbeasjad, nende telkides kasvavad ohakad. |
7. | Katsumise päevad tulevad, kättemaksu päevad tulevad, Iisrael saab seda tunda. 'Prohvet on rumal, vaimumees on hull!' Et su süü on suur, siis on ka vaen suur. |
8. | Efraim luurab prohvetit, kes on mu Jumalaga. Kõigil ta teedel on linnupüüdja pael, ta Jumala kojas on vaenulikkus. |
9. | Nad on sügavalt laostunud, otsekui Gibea päevil; aga tema mäletab nende süüd ja nuhtleb neid nende pattude eest. |
10. | Ma leidsin Iisraeli nagu viinamarjad kõrbes; nagu esimesed marjad noorel viigipuul, nõnda leidsin teie vanemad. Aga nad tulid Baal-Peori, pühendasid endid Häbile ja muutusid põlastusväärseiks nagu see, keda nad armastasid. |
11. | Efraim - linnuna lendab ära nende au, enam ei ole sünnitust, rasedust ega eostust. |
12. | Ja kuigi nad kasvataksid oma lapsed suureks, teen mina nad lastetuks, inimestest lahti. Tõesti, häda neile, kui ma neist eemaldun! |
13. | Efraim, nagu ma näen, on palmiks, mis on istutatud vainule; aga Efraim peab viima oma lapsed tapja kätte. |
14. | Anna neile, Issand, mida sa pidid andma: anna neile viljatu rüpp ja kuivetunud rinnad! |
15. | Kõik nende kurjus on Gilgalis, seal hakkasin ma neid vihkama. Nende kurjade tegude pärast ajan ma nad ära oma kojast. Ma ei armasta neid enam: kõik nende vürstid on tõrksad. |
16. | Efraim lüüakse maha, nende juur kuivab, nad ei kanna vilja. Kui nad siiski sünnitaksid, surmaksin mina nende kalli ihuvilja. |
17. | Minu Jumal hülgab nad, sest nad ei kuula teda. Neist saavad põgenikud paganate seas. |
← Hosea (9/14) → |