←  Genesis (7/50)  →
1. Ja Issand ütles Noale: 'Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.
2. Võta enesele kõigist puhtaist loomadest seitse paari, isane ja emane; ja loomadest, kes puhtad ei ole, kaks - isane ja emane.
3. Nõndasamuti lindudest taeva all seitse paari, isane ja emane, et nende sugu jääks elama kogu maa peale.
4. Sest juba seitsme päeva pärast ma lasen vihma sadada maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, ja ma kaotan maapinnalt kõik olendid, keda ma olen teinud!'
5. Ja Noa tegi kõik nõnda, nagu Issand teda käskis.
6. Ja Noa oli kuussada aastat vana, kui uputusvesi maa peale tuli.
7. Ja Noa läks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga, veeuputuse eest.
8. Puhtaist loomadest ja loomadest, kes puhtad ei ole, ja lindudest ja kõigist, kes maa peal roomavad,
9. tulid kahekesi Noa juurde laeva isane ja emane, nõnda nagu Jumal Noale oli käsu andnud.
10. Ja seitsme päeva pärast tuli veeuputus maa peale.
11. Sel aastal, mil Noa kuussada aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval, otse selsamal päeval puhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taevaluugid tehti lahti.
12. Ja sadu tuli maa peale nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd.
13. Otse selsamal päeval läksid Noa ja Noa pojad Seem ja Haam ja Jaafet ning Noa naine ja kolm ta poegade naist üheskoos laeva,
14. nemad ja kõik metsloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu kariloomad oma liikide järgi, ja kõiksugu roomajad, kes maa peal roomavad, oma liikide järgi, ja kõiksugu lendajad oma liikide järgi, kõik linnud, kõik tiivulised.
15. Ja need tulid Noa juurde laeva kahekaupa kõigest lihast, kus eluvaim sees on.
16. Ja need, kes sisse läksid, olid isane ja emane kõigest lihast, nõnda nagu Jumal temale oli käsu andnud. Ja Issand sulges ukse tema tagant.
17. Siis tuli nelikümmend päeva veeuputust maa peale; vesi tõusis ja tõstis laeva, nõnda et see kerkis maast kõrgele.
18. Ja vesi võttis võimust ning seda sai maa peal väga palju, ja laev liikus veepinnal.
19. Ja vesi võttis maa peal väga võimust ja kõik kõrged mäed kogu taeva all kaeti.
20. Vesi tõusis neist viisteist küünart kõrgemale, nõnda et mäed olid kaetud.
21. Siis heitis hinge kõik liha, mis maa peal liikus, niihästi linnud kui kariloomad ja metsloomad ja kõik roomajad, kes maa peal roomasid, ja kõik inimesed ka.
22. Kõik, kellel eluvaimu hingus ninas oli, kõik, kes olid kuival maal, need surid.
23. Nõnda hävitati kõik olendid, kes maa peal olid; niihästi inimesed kui loomad ja roomajad, ja linnud taeva all hävitati maa pealt, järele jäid ainult Noa ja need, kes temaga laevas olid.
24. Ja vesi võimutses maa peal sada viiskümmend päeva.
←  Genesis (7/50)  →