| ← Ezekiel (25/48) → |
| 1. | Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: |
| 2. | 'Inimesepoeg, pööra oma pale ammonlaste poole ja kuuluta neile prohvetlikult |
| 3. | ning ütle ammonlastele: Kuulge Issanda Jumala sõna! Nõnda ütleb Issand Jumal: Et sa ütled: 'Paras!' mu pühamu kohta, et seda on teotatud, ja Iisraeli maa kohta, et seda on laastatud, ja Juuda soo kohta, et nad läksid vangi, |
| 4. | vaata, siis ma annan sind omandiks idamaalastele ning need püstitavad su maale oma telklaagrid ja paigutavad sinna oma eluasemed; ja nad söövad su maa vilja ja joovad su piima. |
| 5. | Ma teen Rabba kaamelite karjamaaks ja Ammoni lammaste puhkepaigaks. Ja te saate tunda, et mina olen Issand. |
| 6. | Sest Issand Jumal ütleb nõnda: Et sa oled plaksutanud käsi ja oled trampinud jalaga ja oled kogu oma hingest põlastust tundes rõõmutsenud Iisraeli maa pärast, |
| 7. | vaata, siis ma sirutan sinu vastu oma käe ja annan su paganaile saagiks; ma kaotan su rahvaste seast ja kustutan su maade hulgast. Ma hävitan sinu. Ja sa saad tunda, et mina olen Issand. |
| 8. | Nõnda ütleb Issand Jumal: Et Moab ja Seir on öelnud: 'Vaata, Juuda sugu on nagu kõik muudki rahvad', |
| 9. | vaata, siis ma teen Moabi nõlvaku lagedaks linnadest, kõigist linnadest, mis on maa toreduseks: Beet-Jesimot, Baal-Meon ja Kirjataim. |
| 10. | Ma annan selle koos ammonlastega omandiks idamaalastele, et ammonlasi enam ei meenutataks rahvaste seas. |
| 11. | Ma mõistan kohut Moabi üle ja nad saavad tunda, et mina olen Issand. |
| 12. | Nõnda ütleb Issand Jumal: Et Edom on talitanud Juuda sooga kättemaksu taotledes ja on neile kätte makstes ennast koormanud suure süüga, |
| 13. | siis ütleb Issand Jumal nõnda: Ma sirutan oma käe Edomi vastu ja hävitan sealt inimesed ja loomad ning teen ta varemeiks; Teemanist kuni Dedanini langevad nad mõõga läbi. |
| 14. | Ma maksan Edomile kätte oma Iisraeli rahva läbi ja nemad talitavad Edomiga minu viha ja raevu kohaselt, et ta tunneks minu kättemaksu, ütleb Issand Jumal. |
| 15. | Nõnda ütleb Issand Jumal: Et vilistid on talitanud kättemaksuhimuliselt ja on maksnud kätte, põlgus hinges, ning on toonud hävitust igaveses vaenus, |
| 16. | siis ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma sirutan oma käe vilistite vastu ja hävitan kreedid ning kaotan ülejäägi mererannast. |
| 17. | Ma teostan nende kallal suure kättemaksu vihaste nuhtlustega. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma neile kätte maksan.' |
| ← Ezekiel (25/48) → |