| ← Ecclesiastes (11/12) → |
| 1. | Viska oma leib vee peale, sest pikapeale sa leiad selle jälle! |
| 2. | Anna osa seitsmele, jah, kaheksalegi, sest sa ei tea, milline õnnetus maa peal võib juhtuda! |
| 3. | Kui pilved on täis vihma, siis nad valavad seda maa peale; ja langegu puu lõuna või põhja poole, aga puu jääb oma langemise paika. |
| 4. | Kes valvab tuult, ei saa külvata, ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata. |
| 5. | Nõnda nagu sa ei tunne tuule teed või luude-liikmete tekkimist raseda ihus, nõnda sa ei tunne Jumala tööd. Tema teeb kõike seda. |
| 6. | Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtviisi head! |
| 7. | Valgus on magus, ja silmadele on hea päikest näha. |
| 8. | Jah, kui inimene elab palju aastaid, siis tundku ta neist kõigist rõõmu; aga ta mõelgu ka pimeduse päevadele, sest neidki saab palju! Kõik, mis tuleb, on tühisus! |
| 9. | Rõõmusta, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi, aga tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast! |
| 10. | Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõlv ja noorus on kaduvad! |
| ← Ecclesiastes (11/12) → |