←  Deuteronomy (23/34)  →
1. Ükski ei tohi võtta oma isa naist ega tõsta üles oma isa hõlma!
2. Issanda kogudusse ei tohi tulla see, kes on kohitsetud pigistuse läbi või kellel on suguti ära lõigatud.
3. Värdjas ei tohi tulla Issanda kogudusse, isegi mitte ta kümnes põlv ei tohi tulla Issanda kogudusse.
4. Ammonlane ja moab ei tohi tulla Issanda kogudusse, isegi mitte kümnendas põlves ei tohi nad tulla Issanda kogudusse, mitte iialgi,
5. sellepärast et nad ei tulnud teile teel vastu leiva ja veega, kui te lahkusite Egiptusest, ja et ta palkas su vastu Bileami, Beori poja Petoorist, Mesopotaamiast, sind needma.
6. Aga Issand, su Jumal, ei tahtnud kuulata Bileami, vaid Issand, su Jumal, muutis needuse sulle õnnistuseks, sellepärast et Issand, su Jumal, sind armastas.
7. Ära küsi mitte iialgi nende õnnest ja heast käekäigust kogu oma eluaja!
8. Ära põlga edomlast, sest ta on su vend! Ära põlga egiptlast, sest sa oled olnud võõras tema maal!
9. Lapsed, kes neile sünnivad kolmandas põlves, võivad tulla Issanda kogudusse.
10. Kui sa asud sõjaleeri oma vaenlaste vastu, siis hoidu kõigest, mis on kurjast!
11. Kui su hulgas on mees, kes ei ole puhas öösel juhtunu pärast, siis mingu ta väljapoole leeri; ta ei tohi tulla leeri.
12. Aga õhtu jõudes ta pesku ennast veega, ja kui päike on loojunud, siis ta võib leeri tulla.
13. Väljaspool leeri olgu sul üks paik, kuhu sa välja käid.
14. Ja sul olgu labidake su relvade juures; kui sa väljas kükitad, siis kaeva sellega auguke ja kata kinni oma roe.
15. Sest Issand, su Jumal, kõnnib keset su leeri, et päästa sind ja anda sinu vaenlased su kätte; seepärast olgu su leer püha, et ta ei näeks su juures mitte midagi sündsusevastast ega pöörduks sinust ära.
16. Orja, kes oma isanda juurest on põgenenud sinu juurde, ära loovuta tema isandale!
17. Ta asugu su juurde, sinu keskele paika, mille ta valib mõnes su väravaist, kus temale meeldib; ära tee temale liiga!
18. Iisraeli tütarde hulgas ei tohi olla pühamu hoora ja Iisraeli poegade hulgas pühamu pordumeest.
19. Sa ei tohi viia hoora palka ega koera hinda Issanda, oma Jumala kotta mõneks tõotusohvriks, sest ka need mõlemad on jäleduseks Issandale, su Jumalale.
20. Oma vennalt ära võta kasu rahalt, elatustarbeilt või kõigelt muult, millelt saab võtta kasu!
21. Võõrale sa võid laenata kasu peale, aga oma vennale sa ei tohi laenata kasu peale, et Issand, su Jumal, õnnistaks sind kõiges, mille külge sa oma käe paned sellel maal, kuhu sa lähed, et seda pärida.
22. Kui sa annad mõne tõotuse Issandale, oma Jumalale, siis ära viivita seda täitmast, sest Issand, su Jumal, nõuab tõesti seda sinult ja see oleks sulle patuks.
23. Aga kui sa jätad tõotuse andmata, siis see ei ole sulle patuks.
24. Pea seda, mis su huultelt on välja läinud, ja tee, mis sa vabatahtlikult oled tõotanud Issandale, oma Jumalale, nagu sa oma suuga oled rääkinud!
25. Kui sa tuled oma ligimese viinamäele, siis võid süüa viinamarju, nii palju kui sa himustad ja et su kõht saab täis, aga oma taskusse ei tohi sa midagi panna.
←  Deuteronomy (23/34)  →