| ← Amos (5/9) → | 
| 1. | Kuulge seda kõnet, nutulaulu, mida ma alustan teie pärast, Iisraeli sugu! | 
| 2. | On langenud ega tõuse enam Iisraeli neitsi; ta lamab märkamatult oma maal, ükski ei aita teda üles. | 
| 3. | Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Linnast, kust välja läks tuhat, jääb järele sada, ja kust välja läks sada, jääb järele kümme Iisraeli soole. | 
| 4. | Sest Issand ütleb Iisraeli soole nõnda: Otsige mind, et te jääksite elama! | 
| 5. | Ärge otsige Peetelit, ärge minge Gilgalisse, ärge läbige Beer-Sebat; sest Gilgal läheb kindlasti vangi ja Peetelist saab õudne paik! | 
| 6. | Otsige Issandat, et te jääksite elama, et ta nagu tuli ei tungiks Joosepi kotta ega põletaks seda, ilma et Peetelil oleks kustutajat, | 
| 7. | teie, kes muudate õiguse koirohuks ja paiskate maha õigluse! | 
| 8. | Tema, kes on teinud Sõela- ja Vardatähed, kes muudab pimeduse hommikuks ja pimendab päeva ööks, kes kutsub mereveed ja valab need maa peale - Issand on tema nimi. | 
| 9. | See on tema, kes laseb tulla hukatuse tugevale ja toob hävingu kindlale linnale. | 
| 10. | Nad vihkavad noomijat väravas ja põlgavad seda, kes räägib tõtt. | 
| 11. | Et te tõstate viletsale renti ja võtate temalt viljamaksu, siis juhtub teiega nõnda: kuigi te ehitate tahutud kividest kodasid, ei ela neis teie, kuigi te istutate toredaid viinamägesid, ei joo nende veini teie. | 
| 12. | Sest ma tean, et teie üleastumisi on palju ja teie patud on suured: te kiusate taga õiget, võtate altkäemaksu ja tõukate vaesed väravas kõrvale. | 
| 13. | Sellepärast vaikib mõistlik niisugusel ajal, sest see on kuri aeg. | 
| 14. | Otsige head, aga mitte kurja, et te jääksite elama! Siis on teiega Issand, vägede Jumal, nõnda nagu te ütlete. | 
| 15. | Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal, annab siiski armu Joosepi jäägile! | 
| 16. | Seepärast ütleb Issand, vägede Jumal, nõnda: Kõigil turgudel on kaebus ja kõigil tänavail öeldakse: 'Häda, häda!' Põllumehi kutsutakse leinama ja nutulaulu oskajaid kaebusele. | 
| 17. | Ja kõigil viinamägedel on kurtmine, sest mina lähen teie hulgast läbi, ütleb Issand. | 
| 18. | Häda neile, kes igatsevad Issanda päeva! Milleks teile Issanda päev? See on pimedus, aga mitte valgus. | 
| 19. | See on, nagu keegi põgeneb lõvi eest, aga temale tuleb vastu karu; või nagu keegi tuleb kotta, nõjatub käega seinale, aga madu salvab teda. | 
| 20. | Eks ole Issanda päev pimedus, aga mitte valgus? See on sünge ja sel pole sära. | 
| 21. | Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna. | 
| 22. | Sest kuigi te toote mulle oma põletus- ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel ja ma ei vaatagi teie rasvase tänuohvri peale. | 
| 23. | Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu! | 
| 24. | Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi! | 
| 25. | Kas te tõite minule kõrbes tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat, Iisraeli sugu? | 
| 26. | Aga teie peate kandma oma kuningat Sikkutit ja oma tähejumalat Kiijunit, kujusid, mis te enestele olete teinud. | 
| 27. | Ja ma viin teid vangi teisele poole Damaskust, ütleb Issand, kelle nimi on Vägede Jumal. | 
| ← Amos (5/9) → |