←  Acts (19/28)  →
1. Aga kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli alla Efesosse. Ja leides sealt mõned jüngrid,
2. küsis ta neilt: 'Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?' Nemad aga vastasid: 'Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on.'
3. Ja tema ütles: 'Millesse siis teie olete ristitud?' Nemad vastasid: 'Johannese ristimisse.'
4. Aga Paulus ütles: 'Johannes ristis meeleparandusristimisega, öeldes rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda, see tähendab Jeesusesse.'
5. Seda kuuldes lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.
6. Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli neile Püha Vaim ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid.
7. Neid oli kokku umbes tosin meest.
8. Paulus läks siis sünagoogi ning rääkis julgesti kolm kuud, väideldes ja veendes inimesi Jumala riigi asjus.
9. Aga kui mõned tegid südame kõvaks, ei võtnud sõna vastu ja halvustasid usuteed kogukonna silmis, siis ta eemaldus nende juurest ja eraldas ka jüngrid ning pidas iga päev arutlusi Türannose koolis.
10. See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias elasid, nii juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda sõna.
11. Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi,
12. nii et ka tema naha pealt võetud higirätikuid ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist ning kurjad vaimud läksid välja.
13. Aga mõned rändajad juudid, kes vaime välja ajasid, katsusid lausuda Issanda Jeesuse nime nende üle, kelles oli kurje vaime, üteldes: 'Ma vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab!'
14. Seda tegid ühe juudi ülempreestri Skeua seitse poega.
15. Ent kuri vaim kostis neile: 'Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?'
16. Ja inimene, kelles oli kuri vaim, kargas neile kallale, sai võimust nende üle ja võitis nad ära, nii et nad alasti ja haavatuna põgenesid sellest kojast.
17. See lugu sai teatavaks kõigile juutidele ja kreeklastele, kes elasid Efesoses, ja hirm langes nende kõikide peale ja Issanda Jeesuse nime kiideti suureks.
18. Ja paljud nendest, kes olid saanud usklikuks, tulid ning tunnistasid ja rääkisid oma tegudest.
19. Aga paljud neist, kes olid tegelnud nõiakunstiga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide silma all. Ja kui nende hind kokku arvestati, leiti see olevat viiskümmend tuhat hõberaha.
20. Nõnda võimsalt kasvas ja tugevnes Issanda sõna.
21. Pärast neid sündmusi võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ja ütles: 'Kui ma seal olen ära käinud, pean ma nägema ka Rooma linna.'
22. Ta läkitas Makedooniasse kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, ise jäi aga veel mõneks ajaks Aasiasse.
23. Aga tol ajal tekkis usutee pärast suur rahutus.
24. Sest üks hõbesepp, Demeetrios nimi, tegi Artemise templi hõbekujukesi ja muretses sellega käsitöölistele rohkesti tööd.
25. Ta kogus kokku nood ning muud oma ärile kaasaaitajad ja ütles: 'Mehed, te teate, et meie heaolu sõltub sellest tööst,
26. ja te näete ja kuulete, et see Paulus veenab ja juhib kõrvale rohkesti rahvast mitte ainult Efesoses, vaid peaaegu kogu Aasia provintsis, öeldes, et kätega valmistatud asjad ei ole jumalad.
27. Ja nõnda ähvardab põlu alla sattumine mitte üksnes seda meie tööala, vaid ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ja kaob tema suur ülevus, ehkki teda kummardab kogu Aasia ja ilmamaa.'
28. Seda kuuldes said nad täis raevu ja hakkasid hüüdma: 'Suur on efeslaste Artemis!'
29. Ja terve linn hakkas mässama ja nad sööstsid üksmeelselt teatrisse, lohistades kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose, Pauluse matkakaaslased.
30. Aga kui Paulus tahtis rahvakoosolekule minna, ei lasknud jüngrid teda.
31. Isegi mõned Aasiamaa ülemad, kes olid ta sõbrad, saatsid mehi ta juurde paluma, et ta ei näitaks end teatris.
32. Ühed karjusid nüüd üht, teised teist, sest rahvakogu oli segaduses, suurem hulk ei teadnudki, misjaoks nad olid kokku tulnud.
33. Siis mõned rahva hulgast selgitasid olukorda Aleksandrosele, kelle juudid olid ette lükanud. Aleksandros aga viipas käega, tahtes pidada rahvakoosoleku ees kaitsekõnet.
34. Aga kui nad mõistsid, et ta on juut, tõstsid nad kisa ja karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi: 'Suur on efeslaste Artemis!'
35. Aga linnakirjutaja vaigistas viimaks rahva ja lausus: 'Efesose mehed, kas on ühtegi inimest, kes ei tea, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?
36. Et see on vaieldamatu tõsiasi, siis on teie kohus vait olla ja mitte midagi ennatlikult ette võtta.
37. Te ju olete siia toonud need mehed, kes ei ole templiriisujad ega meie jumalanna teotajad.
38. Kui nüüd Demeetriosel ja temaga koos olevatel käsitöölistel on kellegi peale kaebamist, siis selleks peetakse kohtupäevi ja on olemas maavalitsejad; süüdistagu nad seal üksteist.
39. Ja kui teil on veel mingeid nõudmisi, siis arutatakse seda korralisel rahvakoosolekul.
40. Meie oleme ju ohus, et meid tänase kokkutormamise pärast süüdistatakse mässutõstmises, milleks ei olnud mingit põhjust ja millest me ei suuda aru anda.' Ja nende sõnadega õnnestus tal rahvakoosolek laiali saata.
←  Acts (19/28)  →