← Acts (17/28) → |
1. | Nad matkasid läbi Amfipolise ja Apolloonia ning tulid Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog. |
2. | Ja Paulus astus oma harjumust mööda nende juurde sisse ning arutles ja väitles nendega kolmel hingamispäeval Pühakirja üle, |
3. | selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma: 'Tema ongi Messias - see Jeesus, keda mina teile kuulutan.' |
4. | Ja mõned neist lasksid end veenda ja liitusid Pauluse ja Siilasega, samuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi. |
5. | Juudid läksid aga kadedaks ja võtsid enestega turuplatsidelt mõningaid nurjatuid mehi ja rahvahulki koondades muutsid linna rahutuks. Rünnates Jaasoni koda, püüdsid nad apostleid rahva ette tuua. |
6. | Aga kui neid ei leitud, siis nad vedasid Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning hüüdsid: 'Need, kes kogu maal rahutusi tekitavad, need on ka siia tulnud. |
7. | Jaason on nad vastu võtnud; ja nad kõik rikuvad keisri korraldusi, öeldes ühe teise olevat kuninga, kellegi Jeesuse.' |
8. | Seda kuuldes rahvas ja linna ülemad ärritusid, |
9. | kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad vabaks. |
10. | Vennad saatsid siis kohe Pauluse ja Siilase öö varjus Beroiasse. Kui nad olid sinna jõudnud, läksid nad juudi sünagoogi. |
11. | Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda. |
12. | Paljud neist hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi. |
13. | Kui aga Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja segadusse ajama. |
14. | Siis saatsid vennad Pauluse kohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga paigale. |
15. | Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja läksid ise ära, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde. |
16. | Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat. |
17. | Ta arutles ja väitles nüüd sünagoogis juutide ja proselüütidega ning turul iga päev nendega, kes tema juurde juhtusid. |
18. | Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: 'Mida see lobasuu tahab öelda?' Teised aga: 'Tema näib kuulutavat võõraid vaime.' Sest ta kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest. |
19. | Ja nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile, sõnades: 'Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa räägid? |
20. | Sest sa tood meie kõrvu võõrastavaid asju. Me tahame nüüd teada saada, mis need õige on.' |
21. | Kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut. |
22. | Paulus jäi seisma keset Areopaagi ja ütles: 'Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumalakartlikud, |
23. | sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: 'Tundmatule Jumalale.' Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile. |
24. | Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, |
25. | ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, - tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik. |
26. | Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid, |
27. | et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist, |
28. | sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: 'Sest ka meie oleme tema sugu.' |
29. | Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane või nagu inimeste oskuse ja kujutluse loodud. |
30. | Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada. |
31. | Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.' |
32. | Kuuldes surnute ülestõusmisest, hakkasid mõned pilkama, teised aga ütlesid: 'Me tahame sinult selle kohta veel teinegi kord kuulda.' |
33. | Nõnda läks Paulus nende keskelt ära. |
34. | Aga mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks, nende seas ka Areopaagi liige Dionüüsios, ja üks naine, Damaris nimi, ja teisigi koos nendega. |
← Acts (17/28) → |