2Corinthians (11/13)

← 2Corinthians (11/13) →

Oh et te salliksite ometi pisut minu rumalust! Te ju sallite mind!

Sest ma olen kiivas teie pärast jumaliku kiivusega, kuna ma olen teid kihlanud üheleainsale mehele, et teid puhta neitsina esitada Kristusele.

Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.

Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingit teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, või kui te saate teise vaimu, keda te ei ole saanud, või teise evangeeliumi, mida te ei ole vastu võtnud, siis te sallite seda küll.

Ma arvan ometi, et mina ei ole milleski kehvem neist 'ülivõrratuist apostleist'.

Kui ma olengi koolitamata kõnekunstis, ei ole ma seda tunnetuses, mille me oleme teile alati kõiges teatavaks teinud.

Kas ma olen teinud pattu, kui ma ennast alandasin, et teid ülendataks, ja kuulutasin teile Jumala evangeeliumi päris muidu?

Teisi kogudusi ma riisusin neilt palka võttes, et teenida teid,

ja kui ma tundsingi teie juures olles puudust, ei olnud ma kellelegi vaevaks, sest mis mul puudu jäi, seda leevendasid vennad, kes tulid Makedooniast. Ja ma olen kõigiti püüdnud mitte olla teile koormaks ning püüan edaspidigi.

10.

Nii tõesti kui Kristuse tõde on minus, ei vaigistata seda mu kiitlemist Ahhaia maakohtades.

11.

Miks? Kas ma siis teid ei armasta? Küll Jumal teab!

12.

Aga nagu ma praegu ei võta midagi teie käest, nii ma teen ka edaspidi, et kõrvaldada neil valevendadel mis tahes võimalus kiidelda ja väita endid olevat niisugused nagu meie.

13.

Sest niisugused inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes on moondanud ennast Kristuse apostleiks.

14.

Ja see ei ole ime, sest saatan ise moondab ennast valguse ingliks.

15.

Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid moondavad õiguse teenriteks. Nende eluots tuleb nende tegude järgi!

16.

Taas ma ütlen: Ärgu keegi arvaku mind rumala olevat! Ja kui ometi, siis võtke mind vastu kui rumalat, et ka mina võiksin pisut kiidelda.

17.

Mida ma nüüd räägin, seda ma ei räägi kui Issandalt saadut, vaid otsekui rumaluses, olles kindel, et mul on õigus kiitlemiseks.

18.

Aga et paljud kiitlevad lihaliku loomuse poolest, siis kiitlen minagi.

19.

Te sallite meeleldi rumalust, olles ise arukad.

20.

Te ju sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid paljaks sööb, kui keegi teid koorib, kui keegi ülbitseb, kui keegi lööb teid näkku.

21.

Häbi pärast tunnistan, et meie oleme olnud liiga nõdrad.Mida aga keegi söandab - ma räägin rumaluses -, seda söandan minagi.

22.

Nemad on heebrea mehed. Mina ka. Nemad on Iisraeli lapsed. Mina ka. Nemad on Aabrahami sugu. Mina ka.

23.

Nemad on Kristuse teenrid. Ma räägin pööraselt - mina olen rohkem. Ma olen palju rohkem vaeva näinud, palju rohkem vangis olnud, saanud palju enam hoope, tihti olnud surmasuus.

24.

Ma olen juutide käest viis korda saanud ühe hoobi vähem kui nelikümmend,

25.

mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud kividega surnuks visata, kolm korda olen üle elanud laevahuku, terve öö ja päeva olen olnud veevoogudes;

26.

tihti olen olnud teekondadel, ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva seas, ohus paganate seas, ohus linnades, ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade käes,

27.

töös ja vaevas, tihti valvamises, näljas ja janus, tihti paastumises, külmas ja alasti;

28.

peale kõige muu päevast päeva rahva kokkuvool minu juurde, mure kõigi koguduste pärast.

29.

Kes on nõder, ja mina ei oleks nõder? Keda kiusatakse, ja mina ei süttiks?

30.

Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle.

31.

Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes olgu kiidetud igavesti, teab, et ma ei valeta.

32.

Damaskuses valvas kuningas Aretase ametimees damasklaste linna, et mind kinni võtta,

33.

ja mind lasti korviga läbi müüriakna alla ning ma pääsesin tema käest.

← 2Corinthians (11/13) →