←  2Chronicles (29/36)  →
1. Hiskija oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Abija, Sakarja tütar.
2. Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Taavet oli teinud.
3. Oma valitsemise esimese aasta esimeses kuus avas ta Issanda koja uksed ja parandas need.
4. Ja ta laskis tulla preestrid ja leviidid ning kogus need idapoolsele väljakule.
5. Ta ütles neile: 'Kuulge mind, leviidid! Pühitsege nüüd iseendid ja pühitsege Issanda, oma vanemate Jumala koda ja viige saast pühamust välja!
6. Sest meie vanemad on üle astunud ja kurja teinud Issanda, meie Jumala silmis ja on tema maha jätnud. Nad pöörasid ära oma palge Issanda elamu poolt ja pöörasid selja.
7. Nad sulgesid ka eeskoja uksed ja kustutasid lambid; nad ei toonud suitsutusohvreid ega ohverdanud pühamus põletusohvreid Iisraeli Jumalale.
8. Seepärast tabas Issanda viha Juudat ja Jeruusalemma ja ta tegi need ehmatuse, hirmu ja vilistamise põhjuseks, nagu te oma silmaga näete.
9. Jah, vaata, meie isad on langenud mõõga läbi ja meie pojad, meie tütred ja meie naised on sellepärast vangi viidud.
10. Nüüd on mul südame peal teha leping Issandaga, Iisraeli Jumalaga, et ta tuline viha meilt pöörduks.
11. Mu pojad, ärge nüüd puhake, sest Issand on teid valinud seisma tema ees, teda teenima ja olema temale teenreiks ning suitsutajaiks!'
12. Siis leviidid Mahat, Amaasai poeg, ja Joel, Asarja poeg, Kehati poegadest; ja Merari poegadest Kiis, Abdi poeg, ja Asarja, Jehalleleeli poeg; ja geersonlastest Joah, Simma poeg, ja Eeden, Joahi poeg;
13. ja Elisafani poegadest Simri ja Jeiel; ja Aasafi poegadest Sakarja ja Mattanja;
14. ja Heemani poegadest Jehiel ja Simei; ja Jedutuuni poegadest Semaja ja Ussiel,
15. võtsid kätte, kogusid oma vennad, pühitsesid endid ja läksid, nagu kuningas Issanda sõna kohaselt oli käskinud, Issanda koda puhastama.
16. Aga preestrid läksid Issanda koja siseruumi puhastama ja tõid kõik saasta, mis nad Issanda templist leidsid, Issanda koja õue; ja leviidid võtsid selle ning viisid välja Kidroni jõkke.
17. Nad hakkasid pühitsema esimese kuu esimesel päeval ja jõudsid kuu kaheksandal päeval Issanda koja eeskotta; nad pühitsesid Issanda koda kaheksa päeva ja lõpetasid esimese kuu kuueteistkümnendal päeval.
18. Siis nad läksid kuningas Hiskija juurde sisse ja ütlesid: 'Me oleme puhastanud kogu Issanda koja, põletusohvrialtari ja kõik selle riistad.
19. Nõndasamuti oleme korda seadnud ja pühitsenud kõik riistad, mis kuningas Aahas oma valitsemisajal oli ära visanud, kui ta truudust murdis, ja vaata, need on Issanda altari ees.'
20. Siis kuningas Hiskija tõusis järgmisel hommikul vara ja kogus linna ülemad ning läks üles Issanda kotta.
21. Ja nad tõid seitse härjavärssi, seitse jäära, seitse oinastalle ja seitse sikku patuohvriks kuningakoja, pühamu ja Juuda eest. Ja ta käskis Aaroni poegi, preestreid, et nad ohverdaksid need Issanda altaril.
22. Siis nad tapsid veised ja preestrid võtsid vere ning piserdasid altarile; ja nad tapsid jäärad ning piserdasid vere altarile; siis nad tapsid oinastalled ning piserdasid vere altarile.
23. Seejärel toodi patuohvri sikud kuninga ja koguduse ette, ja nad panid oma käed nende peale.
24. Ja preestrid tapsid need ning ohverdasid nende vere patuohvriks altaril lepituse tegemiseks kogu Iisraeli eest, sest kuningas oli käskinud ohverdada põletus- ja patuohvri kogu Iisraeli eest.
25. Ja ta asetas leviidid Issanda kotta simblite, naablite ja kanneldega Taaveti ja kuninga nägija Gaadi ja prohvet Naatani käsu kohaselt; sest see oli Issanda käsk tema prohvetite läbi.
26. Ja leviidid astusid ette Taaveti mänguriistadega ning preestrid pasunatega.
27. Ja Hiskija käskis ohverdada põletusohvreid altaril; ja kui ohverdamine algas, siis algas Issanda-laul ja pasunate puhumine Iisraeli kuninga Taaveti mänguriistade saatel.
28. Ja terve kogudus kummardas, laul kõlas ja pasunad puhusid - see kõik kestis, kuni põletusohver oli ohverdatud.
29. Ja kui ohverdamine oli lõpetatud, siis põlvitasid kuningas ja kõik, kes tema juures olid, ja kummardasid.
30. Ja kuningas Hiskija ning ülemad käskisid leviite Issandat kiita Taaveti ja nägija Aasafi sõnadega; ja nad kiitsid rõõmsasti, põlvitasid ja kummardasid.
31. Siis Hiskija võttis sõna ja ütles: 'Nüüd olete teie oma käe täitnud Issandale. Astuge ette ja tooge tapa- ja tänuohvreid Issanda kojale!' Ja kogudus tõi tapa- ja tänuohvreid, ja igaüks, kes tahtis, põletusohvreid.
32. Koguduse toodud põletusohvrite arv oli seitsekümmend veist, sada jäära, kakssada oinastalle - need kõik olid põletusohvriks Issandale.
33. Ja pühitsetud ande oli kuussada veist ning kolm tuhat lammast ja kitse.
34. Aga preestreid oli vähe ja nad ei suutnud nülgida kõiki põletusohvreid; siis aitasid neid nende vennad leviidid, kuni töö oli tehtud ja kuni preestrid olid endid pühitsenud, sest leviidid olid agaramad olnud endid pühitsema kui preestrid.
35. Ka põletusohvreid oli palju koos tänuohvri rasvadega ja põletusohvri joogiohvritega. Nõnda taastati Issanda koja teenistus.
36. Ja Hiskija ning kogu rahvas olid rõõmsad selle pärast, mis Jumal oli rahvale valmistanud, sest see asi oli sündinud hõlpsasti.
←  2Chronicles (29/36)  →