1Samuel (16/31)

← 1Samuel (16/31) →

Ja Issand ütles Saamuelile: 'Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga.'

Aga Saamuel ütles: 'Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis ta tapab mu.' Ja Issand vastas: 'Võta üks mullikas enesega kaasa ja ütle: Ma tulin Issandale ohverdama.

Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!'

Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: 'Kas tuled rahuga?'

Ja ta vastas: 'Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege endid ja tulge koos minuga ohvrile!' Siis ta pühitses Iisaid ja tema poegi ning kutsus nad ohvrile.

Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: 'Küllap on nüüd Issanda ees tema võitu.'

Aga Issand ütles Saamuelile: 'Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.'

Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli eest mööda minna; aga Saamuel ütles: 'Issand ei ole ka teda valinud.'

Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: 'Issand ei ole ka teda valinud.'

10.

Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna, aga Saamuel ütles Iisaile: 'Issand ei ole neid valinud.'

11.

Ja Saamuel küsis Iisailt: 'Kas poisid on kõik siin?' Ja Iisai vastas: 'Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid.' Siis ütles Saamuel Iisaile: 'Läkita keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne, kui ta siia tuleb!'

12.

Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand ütles: 'Tõuse ja võia teda, sest tema on see!'

13.

Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.

14.

Aga Issanda Vaim lahkus Saulist ja üks kuri vaim Issandalt kohutas teda.

15.

Siis ütlesid Saulile tema sulased: 'Vaata ometi, kuri vaim Jumalalt kohutab sind.

16.

Käskigu nüüd meie isand oma sulaseid, kes on su ees, otsida mees, kes oskab kannelt lüüa, et ta siis, kui su peal on Jumala kuri vaim, mängiks oma käega ja sul oleks siis parem olla!'

17.

Ja Saul ütles oma sulastele: 'Vaadake siis mulle üks mees, kes hästi mängib, ja tooge mu juurde!'

18.

Ja üks noortest meestest kostis ning ütles: 'Vaata, ma olen näinud petlemlase Iisai poega, kes oskab mängida; ta on vapper kangelane, sõjamees ja osav sõnas; ta on nägus mees ja Issand on temaga.'

19.

Siis läkitas Saul käskjalad Iisai juurde, et nad ütleksid: 'Saada minu juurde oma poeg Taavet, kes on lammaste juures!'

20.

Ja Iisai võttis eesli, leiba, nahklähkri veini ja ühe sikutalle ning läkitas oma poja Taavetiga Saulile.

21.

Nii tuli Taavet Sauli juurde ja astus tema teenistusse; Saul armastas teda väga ja Taavet sai tema sõjariistade kandjaks.

22.

Ja Saul läkitas Iisaile ütlema: 'Lase Taavet jääda mu teenistusse, sest ta on minu silmis armu leidnud!'

23.

Ja kui vaim Jumalalt oli Sauli peal, võttis Taavet kandle ja mängis oma käega; siis Saul sai hingata ja temal oli parem olla ning kuri vaim lahkus ta pealt.

← 1Samuel (16/31) →